Teoloogia õppimine oli mul mõtteis kohe kui usklikuks sain. Kui kümmekond aastat minu pöördumisest oli möödunud, oli aeg küps. 

Minu elu vajas muutusi. Elasin vales, ennast hävitavas, patuses eluviisis: jõin palju alkoholi, vihkasin ennast ja teisi, olin negatiivne inimene.

Hakkasin keskkooli ajal aktiivsemalt koguduses tegutsema ning minus kasvas igatsus koguduse elu edendada.

Olles lõpetanud õpingud Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris, mõistan ma, kui oluline on õppida teoloogiat.

Minu teenimises Jumalariigi töös tuli hetk, kus tundsin, et tahan sügavamalt ja süstemaatilisemalt uurida Piiblit ja ka muud kristlase eluga seonduvat.

Mulle on alati meeldinud õppida kirikuga seotud teemasid. Mulle meeldib õppida ja saada uusi teadmisi kristluse kohta.

Ma tahan enda kohta ütelda, et ma olen praktik. Mulle meeldib, kui asjad saavad tehtud, mitte ei arutleta erinevate takistuste üle miks mitte tegutseda. 

Ma tulin õppima kuna olen eluaeg tajunud Jumala kutset Tema kuningriigi tööle.

Tulin õppima sellepärast, et omandada juurde teadmisi, mida vajan igapäevatöös vaimulikuna. 

Olen pärit Kuressaarest, sündinud, kasvanud ja enamuse oma elust elanud Saaremaal. Ma olen pärit mittekristlikust perest.

Olin  juba mitmeid aastaid mõelnud, et tahaks õppima minna, aga polnud siiski kindel, mida ja kuhu.

Seminari õppima tulek oli minu jaoks pikk protsess. Võin öelda, et see oli selge Jumala kutse.