Õppekorralduseeskiri

1.   ÜLDSÄTTED

1.1. Õppekorralduseeskiri on Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari (edaspidi seminar) õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.

1.2. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile seminari õppejõududele, töötajatele ning üliõpilastele.

1.3.Õppekorralduseeskiri kinnitatakse seminari õppenõukogu poolt. Muudatused ja täiendused kinnitab õppenõukogu.

1.4. Rektori nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju.

1.5. Eeskirjas kasutatavad mõisted on järgnevas tähenduses:
Euroopa ainepunkt (EAP) – õppetöö mahuühik, millele vastab 26 tundi tööd (sisaldab nii auditoorset kui iseseisvat tööd ja teadmiste kontrolli).
Eksmatrikuleerima – üliõpilaste nimekirjast välja arvama.
Immatrikuleerima – üliõpilaste nimekirja arvama.
Reimmatrikuleerima – üliõpilaste nimekirja taasarvama.
Nominaalne õppeaeg – arvestuslik aeg õppekava täitmiseks.
Õppeaasta – seminari õppeaasta kestab 1. augustist kuni 31. juulini.
Õppeaine – teatud konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste hulk, mida õpetatakse erinevates vormides ja mille omandamist kontrollitakse eksamite ja arvestustega.
Õppekava – õpingute alusdokument, mis määrab läbiviidava õppe eesmärgid, nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu ja mahu ning lõpetamise nõuded.
Õppenõukogu – teaduskonna kõrgeim kollegiaalne organ, kuhu kuuluvad rektor, dekaan ja korralised õppejõud, õppesekretär, tõlkide ning üliõpilaste esindajad.
Valikaine – seminari poolt õppekava täitmiseks pakutud aine lisaks kohustuslikele ainetele.
Vabaaine – ülekantud aine teisest koolist, teisest õppekavast või VÕTA alusel.
Välisüliõpilane – EMKTS-i immatrikuleeritud Eestis alaliselt mitteelav välisriigi kodanik.

2. IMMATRIKULEERIMINE

2.1. Seminari on võimalik astuda keskhariduse omandanud isikul.
2.2. Üliõpilaste vastuvõtu otsustab vastuvõtukomisjon (EMK superintendent, rektor, dekaan) üliõpilaste kirjalike avalduste, koguduse vaimuliku soovituse ja suulise vestluse põhjal.
2.3. Üliõpilased immatrikuleeritakse vastuvõtukomisjoni otsuse alusel rektori käskkirjaga. Kahele esimesele õppesessioonile mõjuva põhjuseta mitteilmunud üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
2.4. Õppeaasta jooksul võib erandkorras immatrikuleerida üliõpilast arvestades tema varasemaid õpitulemusi.
2.5. Reimmatrikuleerimine toimub isikliku avalduse ja koguduse vaimuliku soovituse alusel rektori käskkirjaga.

3. ÕPPEKAVA

3.1. Seminaris toimub õpe rakenduskõrgharidusõppes, nominaalseks õppeajaks on kolm aastat.
3.2. Õppetöö toimub õppekava alusel. Teoloogia ja misjoni õppekava maht on 180 EAP. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP.
3.3. Iga õppeaine kohta on olemas ainekava, mis sisaldab aine nimetuse ja koodi, aine eesmärgid, õpiväljundid ja aine sisu lühikirjelduse teemade kaupa, õppejõu nime, ainemahu, eeldusained, kirjanduse loetelu, teadmiste kontrolli vormid ja hindamiskriteeriumid.
3.4. Uue õppekava avamise, muutmise ja lõpetamise korra kehtestab õppenõukogu.

4. ÕPPETÖÖ VORMID

4.1. Õppetöö toimub seminaris statsionaarõppes, õppesessioonidena (tsükliõpe).
4.2. Seminaris on võimalik õppida:

4.2.1. Täiskoormusega – üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (ehk minimaalselt 45 EAP õppeaastal).
4.2.2. Osakoormusega – üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 74 protsenti (ehk 30 – 44 EAP õppeaastal).
4.2.3. Eksternina – Eksternõpe on avatud nendele, kellel on soov omandada teoloogiline haridus, aga puudub võimalus õppida täis- või osakoormusega.
Eksternõppija vastuvõtt toimub üliõpilastega samadel tingimustel. Eksternõppija ei ole üliõpilane, kuid tal on võimalus täita õppekava isiklikus tempos, sealhulgas sooritada ained ning kaitsta lõputöö. Ekstern osaleb õppetöös koos üliõpilastega ja läbib ained samadel tingimustel. Õppekava täies mahus täites väljastatakse eksternile diplom ja akadeemiline õiend.
Eksterniga sõlmitakse igal semestril õppeteenuse osutamise leping ning ta maksab õppetasu vastavalt lepingus märgitud õppeainete mahule ainepunkti hinna alusel.
Eksternil on ligipääs EMK TS õppesüsteemile, s.h. e-posti aadress, kasutajatunnus ja parool.
4.2.4. Avatud õpe – Avatud õpe on neile, kes soovivad oma teadmisi täiendada. Avatud õppija ei ole üliõpilane, aga võib sooritada õppeaine üliõpilastega samadel tingimustel.
Avatud õppija saab loa õppetöös osaleda dekaanile esitatud avalduse alusel.
Avatud õppe osalustasu määrab rektori nõukogu ja see avaldatakse seminari veebilehel.

4.3. Õppetöö toimub kontaktõppes, iseseisva tööna, praktilise tööna või e-õppes.
Õppetöö vormide osakaal määratakse ainekavas.
4.4. Kontaktõpe toimub loengu, seminari või muus ainekavas ettenähtud vormis.
4.5. Praktiline töö on õppe-eesmärkide saavutamiseks korraldatav õppetöö praktikumi, harjutustunni või mõnes muus ainekavas määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö.
4.6. Iseseisev töö on õppija iseseisev teadmiste omandamine ja tõstatunud probleemide käsitlemine õppejõu juhendamisel, mis võib toimuda ka interaktiivses e-õppe vormis.
4.7. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikaineteks.
4.8. Kohustuslikud ja valikained registreerib üliõpilane semestri alguses selleks kehtestatud tähtajaks elektrooniliselt õpilaste info süsteemis (TAHVEL). Õppeaineid võib lisada ka vahetult enne ainekursuse algust vastava avalduse alusel. Kui üle poole ainekursusest on läbitud, ei saa sellest ainest enam loobuda.
4.9. Kontaktõppe ajalise jagunemise määrab tunniplaan.
4.10. Üliõpilane on kohustatud osalema 75% ulatuses vastava õppeaine loengutest.

5. EKSAMITE, ARVESTUSTE JA KAITSMISTE KORRALDUS

5.1. Õpiväljundeid hinnatakse eksamitel, arvestustel ja kaitsmisel, kus saadud hinded fikseeritakse hindamisprotokollis. Hinnata võib ka jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, referaate, esseesid jne, mida ei kanta protokolli, ent mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinnete kujunemisele. Teadmiste kontrolli vormid on iga õppeaine jaoks määratud ainekavas.
5.2. Õppeaine hindamise vormid on diferentseeritud hindamine ehk eksam ja mittediferentseeritud hindamine ehk arvestus. Arvestuse edukas läbimine märgitakse tähisega P, läbikukkumine aga F.
Diferentseeritud hindamisel kasutatakse hinnete skaalat: A, B, C, D, E vastavalt hindamiskriteeriumidele.
F tähistab läbikukkumist ehk puudulikku hinnet – õpilasel puudub miinimumteadmiste tase.
Iseloomustamaks õppija üldist edukust kogu õppeperioodil kasuta¬takse kaalutud keskmist hinnet (KKH). Selleks korrutatakse iga õppeaine hinde numbriline väärtus (A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F ja IC = 0) selle kursuse arvestuspunktidega, kõikide ainete korrutised liidetakse kokku ja saadud summa jagatakse kogu õppeperioodil saadud arvestuspunktide summaga. Diplomi saamiseks peab keskmine hinne olema vähemalt 2,0.
5.3. Positiivsele hindele sooritatud eksami või arvestustöö kordussooritus on võimalik vaid kokkuleppel õppejõuga ning uus hinne ei saa olla kõrgem kui B.
5.4. Õppejõud teeb ainekursust alustades üliõpilastele teatavaks eksami (arvestustöö) läbiviimise vormi ning nõuded, mis on eksamile lubamise eelduseks.
5.5. Kui aine lõpeb eksamiga, tuleb selleks pakkuda 2 kuupäeva. Esimene kuupäev on kirjas ainekavas ja teine kuupäev lepitakse vajadusel kokku õppejõuga. Kolmandal korral eksami sooritamise eest tuleb tasuda korduseksami tasu, mille kehtestab rektori nõukogu. Kui e-eksam on avatud rohkem kui kaks päeva, siis uut eksami kuupäeva ei pakuta ilma korduseksami tasuta.
5.6. Kui üliõpilane ei ole osalenud loengutes ega ole täitnud ainekavas nõutud ülesandeid, märgitakse lõpp-protokolli MI („mitteilmunud“).
5.7.Eksamil keelatud abivahendeid kasutanud üliõpilaste eksamiprotokolli kantakse mitterahuldav hinne.
5.8. Pärast kolm korda ühe ja sama õppeaine negatiivsele hindele sooritamist üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Reimmatrikuleerimisel on üliõpilasel õigus sooritada eksam samas õppeaines üks kord.
5.9. Eksamineeritaval on õigus:

5.9.1. esitada eksami või arvestuse tulemustega mittenõustumisel kirjalik protest dekaanile kahe tööpäeva jooksul pärast eksami või arvestuse tulemuste väljakuulutamist. Dekaan moodustab 3-liikmelise komisjoni õppejõududest, kes lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse esitamist.
5.9.2. tutvuda oma kirjaliku tööga kahe tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest.

Eksamineerijal on õigus:
5.9.3. määrata eksamineerimise vorm ja kord (suuline, kirjalik või e-keskkond).
5.9.4. eemaldada üliõpilane eksamilt või arvestuselt keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise eest.

5.10. Kui üliõpilase töös avastatakse akadeemiline pettus, nõuab õppejõud ülesande ümberkirjutamist ja saadab kirjaliku teate dekaanile, kes peab arvestust distsiplinaarhoiatuste tegemise kohta. Üliõpilasel on õigus õppejõu otsus apelleerida dekaanile, kes kutsub seejärel kokku asja uurima 3-liikmelise komisjoni. Raskemate või korduvate rikkumiste korral võib õppejõud või dekaan alustada ametlikku distsiplinaarmenetlust 3-liikmelise komisjoni ees.
Kui komisjonile saadetakse süüdistus akadeemilises petturluses, küsitakse selgitust nii üliõpilaselt kui ka õppejõult. Komisjoni otsus on lõplik. Komisjon võib üliõpilasele õiguse anda, teha hoiatuse, mis võimaldab õppejõul hinnata tööd madalamalt või hindega „mitterahuldav“ (F), teha noomituse, mille tulemuseks on õppeaine eest hinne „mitterahuldav“ (F) või soovitada rektoril üliõpilane Seminarist eksmatrikuleerida.
5.11. Ülesannete esitamise tähtajad ja eksamite kuupäevad määrab õppejõud ainekavas. Need ei tohi olla määratud hiljemaks kui 4 nädalat pärast kursuse viimast loengut.

5.11.1. Üliõpilane võib taotleda õppejõult kirjalikult tähtaja pikendust selgitades asjaolusid.
5.11.2. Pärast tähtaega (või pikendatud tähtaega, kui see on antud) esitatud töö hinnet tuleb alandada ühe hindepalli võrra.
5.11.3. Tööde esitamise lõpptähtaeg, kas koos või ilma pikenduseta, on 4 nädalat pärast ainekavas esitatud viimase ülesande täitmise lõpptähtaega või semestri lõppu, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Pärast seda tähtaega ei ole võimalik töid esitada ja üliõpilane peab aine uuesti läbima järgmisel korral, kui seda pakutakse ning maksma korduseksami tasu.
5.11.4. Lektoritel on pärast tähtaega 14 päeva aega hinnatud tööde tagastamiseks ja hinnete väljapanemiseks.

5.12. Sügissemester lõpeb 10. jaanuaril. Kevadsemester lõpeb 31. juulil.
5.13. Lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine ja praktikate sooritamine. Lõputöö sisulised nõuded ning kaitsmiskomisjoni kooseisu kinnitab dekaan.

6. VARASEMA ÕPI- JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE (VÕTA)

6.1. Üliõpilane või eksternõppija võib taotleda viimase seitsme aasta jooksul toimunud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel vastavalt VÕTA eeskirja sätestatud tingimustele ja korrale.

7. ÕPPETÖÖ KATKESTUSED

7.1. Akadeemiline puhkus

7.2. Eksmatrikuleerimine

7.2.1. Eksmatrikuleerimine toimub:
a) üliõpilase enda soovil
b) EMK Teoloogilise Seminari algatusel
c) seoses teise kõrgkooli siirdumisega
d) kõrgkooli lõpetamisega
7.2.2. Eksmatrikuleerimine omal soovil toimub üliõpilase avalduse alusel, mis esitatakse rektori nimele. Soovi ei ole vaja põhjendada.
7.2.3. Eksmatrikuleerimine Seminari algatusel toimub järgmistel põhjustel:
a) üliõpilase kumulatiivne õppekava täitmise maht langeb alla 50% piiri.
b) pärast ühe ja sama õppeaine kolmekordset negatiivsele hindele sooritamist
c) üliõpilasele mittesobiva käitumise tõttu, kui sellele on eelnenud suuline noomitus ja karistusena kirjalik hoiatus
d) mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese õppesessiooni jooksul mitteilmumisel
e) õppemaksu tähtaegse maksmata jätmise korral
f) üliõpilase teovõimetuks tunnistamise korral
Seminari algatusel toimuva eksmatrikuleerimise põhjus peab olema näidatud rektori käskkirjas.
7.2.4. Eksmatrikuleerimine seoses kõrgkooli lõpetamisega toimub pärast õppekava täitmist täies mahus.
7.2.5. Diplomi vormistamise aluseks on üliõpilase poolt õppekava täitmise järel välja antud rektori käskkiri.
7.2.6. Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord on kehtestatud Eesti Vabariigi poolt iseseisva aktiga.
7.2.7. Diplomite ja akadeemiliste õiendite dublikaatide väljaandmise kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega.

8. ÕPINGUTE LÕPETAMINE

8.1. Õppija loetakse õpingud lõpetanuks ja eksmatrikuleeritakse, kui ta on täitnud õppekava täies mahus.
8.2. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täies mahus täitnud üliõpilasele väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormistatud diplom, akadeemiline õiend ja inglisekeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
8.3. Diplom cum laude väljastatakse üliõpilasele, kes sooritas kõik õppeained hinnetele A, B ja C, lõputöö hindele A ning kelle kaalutud keskmine hinne on 4,60 või kõrgem.
8.4. Praktilise teoloogia üheaastase põhikursuse lõpetajale võib anda Seminari poolt sellele vastava tunnistuse ning hinnetelehe. 

Kinnitatud õppenõukogu koosolekul  6. novembril 1998.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul  31.  aug. 2002.
Muudatused  kinnitatud õppenõukogu koosolekul 29. jaan. 2009.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 3. märtsil 2011.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 28. jaanuaril 2014.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 10. juunil 2016.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 12 oktoobril 2017.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 12 juunil 2020.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 4. juunil 2024.