Õppekorralduseeskiri

Kinnitatud õppenõukogu koosolekul  6. novembril 1998
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul  31.  aug. 2002 
Muudatused  kinnitatud õppenõukogu koosolekul 29. jaan. 2009.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 3. märtsil 2011.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 28. jaanuaril 2014.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 10. juunil 2016.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 12 oktoobril 2017.

1. Üldsätted

1.1. Õppekorralduseeskiri on Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari (edaspidi seminar) õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.

1.2.  Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile seminari õppejõududele, töötajatele ning üliõpilastele.
1.3. Õppekorralduseeskiri kinnitatakse seminari õppenõukogu poolt. Muudatused ja täiendused kinnitab õppenõukogu.
1.4.  Rektori nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju.
1.5. Eeskirjas kasutatavad mõisted on järgnevas tähenduses:
Euroopa ainepunkt (EAP) – õppetöö mahuühik, millele vastab 26 tundi tööd (nii auditoorset kui iseseisvat ning teadmiste kontroll.
Eksmatrikuleerima - üliõpilaste nimekirjast välja arvama.
Immatrikuleerima - üliõpilaste nimekirja arvama.
Reimmatrikuleerima - üliõpilaste nimekirja taasarvama.
Nominaalne õppeaeg – arvestuslik aeg õppekava täitmiseks.
Õppeaasta – seminari õppeaasta kestab 1. augustist 31. juulini.
Õppeaine - teatud konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste hulk, mida õpetatakse erinevates vormides ja mille omandamist kontrollitakse eksamite ja arvestustega.
Õppekava – õpingute alusdokument, mis määrab läbiviidava õppe eesmärgid, nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu ja mahu ning lõpetamise nõuded.
Õppenõukogu - teaduskonna kõrgeim kollegiaalne organ, kuhu kuuluvad rektor, dekaan ja korralised õppejõud, õppesekretär, tõlkide ning üliõpilaste esindajad.
Valikaine  -  seminari poolt õppekava täitmiseks pakutud aine lisaks kohustuslikele ainetele.
Vabaaine  - ülekantud aine teisest koolist, teisest õppekavast või VÕTA alusel.
Välisüliõpilane - EMKTS-I immatrikuleeritud Eestis alaliselt mitteelav välisriigi kodanik

2. Immatrikuleerimine

2.1. Seminari on võimalik astuda keskharidusega  Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel  ja ajutise või alalise elamisloa alusel Eestis elavatel mittekodanikel.
2.2. Üliõpilaste vastuvõtu otsustab vastuvõtukomisjon (EM Kiriku superintendent, rektor, dekaan ) üliõpilaste kirjalike avalduste, koguduse vaimuliku soovituse ja suulise vestluse põhjal.
2.3. Üliõpilased immatrikuleeritakse vastuvõtukomisjoni otsuse alusel rektori käskkirjaga. Kahele esimesele õppesessioonile mõjuva põhjuseta mitteilmunud üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
2.4. Õppeaasta jooksul võib individuaalkorras reimmatrikuleerida varem eksmatrikuleeritud üliõpilasi ning teistest kõrgkoolidest üle tulnud üliõpilasi.
2.5. Reimmatrikuleerimine toimub isikliku avalduse ja koguduse vaimuliku soovituse alusel rektori käskkirjaga.


3. Õppekava

3.1.  Seminaris toimub õpe rakenduskõrgharidusõppes, nominaalseks õppeajaks on kolm aastat. Võimalik on läbida ka ainult esimene kursus kui üheaastane praktilise teoloogia põhikursus.
3.2. Õppetöö toimub õppekava alusel. Teoloogia ja misjoni õppekava maht on 180 EAP. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP.
3.3. Iga õppeaine kohta on olemas ainekava, mis sisaldab aine nimetuse ja koodi, aine eesmärgid, õpiväljundid ja aine sisu lühikirjelduse teemade kaupa, õppejõu nime, ainemahu, eeldusained, kirjanduse loetelu, teadmiste kontrolli vormid ja hindamiskriteeriumid.
3.4. Uue õppekava avamise, muutmise ja lõpetamise korra kehtestab  õppenõukogu.

4.   Õppetöö vormid

4.1. Õppetöö toimub seminaris statsionaarõppes, õppesessioonidena (tsükliõpe).
4.2. Seminaris on võimalik õppida:
4.2.1. Täiskoormusega - üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (ehk miinimum 45 EAP õppeaastal).
4.2.2. Osakoormusega - üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 74 protsenti (ehk 30-44 EAP õppeaastal).
4.2.3. Eksternina - Eksternõpe on avatud nendele, kellel on soov omandada teoloogiline haridus, aga puudub võimalus õppida täis- või osa- koormusega.
  Eksternõppija vastuvõtt toimub üliõpilastega samadel tingimustel. Eksternõppija ei ole üliõpilane, kuid tal on võimalus täita õppekava oma tempos, sealhulgas sooritada ained ning kaitsta lõputöö. Ekstern osaleb õppetöös koos üliõpilastega ja läbib ained samadel tingimustel. Õppekava täies mahus täites väljastatakse eksternile diplom ja akadeemiline õiend.
Eksterniga sõlmitakse igal semestril õppeteenuse osutamise leping ning ta maksab õppetasu vastavalt lepingus märgitud õppeainete mahule ainepunkti hinna alusel.
Eksternil on ligipääs EMK TS õppesüsteemile, s.h. e-posti aadress, kasutajatunnus ja parool.
4.2.4. Vabakuulajana (VK) - kes on registreerunud teatud kursusele, külastab vastavaid loenguid ja osaleb klassidiskussioonis, kuid ei soorita arvestustöid ega eksameid. Vabakuulaja maksab õpingute eest ainepunkti hinna alusel.
4.3. Õppetöö toimub kontaktõppes, iseseisva, praktilise tööna või e-õppes. 
       Õppetöö vormide osakaal määratakse ainekavas.
4.4. Kontaktõpe toimub loengu, seminari või muus ainekavas märgitud vormis.
4.5. Praktiline töö on õppeeesmärkide saavutamiseks korraldatav õppetöö praktikumi, harjutustunni või mõnes muus ainekavas määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö.
4.6. Iseseisev töö on õppija iseseisev teadmiste omandamine ja tõstatunud probleemide käsitlemine õppejõu juhendamisel, see võib toimuda ka interaktiivses e-õppe vormis.
4.7. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikaineteks.
4.7.
Kohustuslikud ja valikained registreerib üliõpilane semestri alguses selleks kehtestatud tähtajaks elektrooniliselt ÕIS-s.  Õppeaineid võib lisada ka vahetult enne ainekursuse algust vastava avalduse alusel. Kui üle poole ainekursusest on läbi, ei saa sellest ainest enam loobuda ega muuta seda vabakuulatavaks.
4.8. Kontaktõppe ajalise jagunemise määrab tunniplaan.
4.9. Üliõpilane on kohustatud osalema 75% vastava õppeaine loengutest.

5. Eksamite, arvestuse ja kaitsmise korraldus

5.1. Õpiväljundeid hinnatakse eksamitel, arvestustel, kaitsmisel, kus saadud  hinded  fikseeritakse hindamisprotokollis. Hinnata võib ka jooksva õppetöökäigus toimuvaid kontrolltöid, referaate, esseesid jne, mida ei kanta protokolli, ent mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinnete kujunemisele. Teadmiste kontrolli vormid on iga õppeaine jaoks määratud ainekavas.
5.2. Õppeaine hindamise vormid on diferentseeritud hindamine ehk eksam ja mittediferentseeritud hindamine ehk arvestus. Arvestuse edukas läbimine märgitakse tähisega P, läbikukkumine aga F.
Diferentseeritud hindamisel kasutatakse hinnete skaalat: A, B, C, D, E vastavalt hindamiskriteeriumidele.
F tähistab läbikukkumist, puudulikku hinnet – õpilastel puudub miinimumteadmiste tase.
Iseloomustamaks õppija üldist edukust kogu perioodil kasuta¬takse kaalutud keskmist hinnet (KKH). Selleks korrutatakse iga õppeaine hinde numbriline väärtus (A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F ja IC = 0) selle kursuse arvestuspunktidega, kõikide ainete korrutised liidetakse kokku ja saadud summa jagatakse kogu õppeperioodil saadud arvestuspunktide summaga. Diplomi saamiseks peab keskmine hinne olema vähemalt 2,0.
5.3. Positiivsele hindele sooritatud eksami või arvestustöö kordussooritus on võimalik vaid kokkuleppel õppejõuga ning uus hinne ei saa olla kõrgem kui B.
5.4. Õppejõud teeb ainekursust alustades üliõpilastele teatavaks eksami (arvestustöö) läbiviimise vormi ning nõuded, mis on eksamile lubamise eelduseks.
5.5.  Kui aine lõpeb eksamiga, tuleb selleks pakkuda 2 kuupäeva. Esimene kuupäev on kirjas ainekavas ja teine kuupäev lepitakse vajadusel kokku õppejõuga. Kolmandal korral eksami sooritamise eest tuleb tasuda korduseksami tasu, mille kehtestab rektori nõukogu. Kui online eksam on avatud rohkem kui kaks päeva, siis uut eksami kuupäeva ei pakuta ilma korduseksami tasuta. 
5.6. Üldjuhtumil eksami või arvestuse mittesooritamine ühes õppeaines ei välista eksamite või arvestuste sooritamist ettenähtud tähtaegadel teistes õppeainetes (juhul, kui teaduskonna eksamite korraldus ei sätesta teisiti).
5.7.  Eksamitele mitteilmumisel tehakse protokolli üliõpilase kohta märge "mitteilmunud". MI pannakse  lõpetamata kursuse puhul välja kaks nädalat pärast semestri lõppu (kui ei ole eraldi kokkulepet õppejõuga). Eksamil keelatud abivahendeid kasutanud üliõpilaste eksamiprotokolli kantakse mitterahuldav hinne.
5.8.  Pärast kolmekordset ühe ja sama õppeaine eksami või arvestuse negatiivsele hindele sooritamist üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Reimmatrikuleerimisel on õigus sooritada eksam samas õppeaines üks kord.
5.9. Eksamineeritaval on õigus:
- esitada eksami või arvestuse tulemustega mittenõustumisel kirjalik protest õppenõukogule kahe tööpäeva jooksul pärast eksami või arvestuse tulemuste väljakuulutamist. Õppenõukogu lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse esitamist.
- taotleda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni moodustamist. Eksamineeritav esitab õppenõukogule põhjendatud taotluse komisjoni moodustamiseks. Vajadusel moodustatakse 3-liikmeline komisjon.
- tutvuda oma kirjaliku tööga kahe tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamist.
  Eksamineerijal on õigus:
- määrata eksamineerimise vorm ja kord (suuline, kirjalik või e-keskkond).
- eemaldada üliõpilane eksamilt või arvestuselt keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise eest.
5.10. Õppejõud määravad ise tööde laekumise/eksami tähtajad. Ainekavas määratud tähtajast hiljem laekunud tööde puhul on õppejõul õigus alandada hinnet ühe palli võrra, kui üliõpilane ei ole kirjalikult taotlenud tähtaja pikendamist enne seatud kuupäeva ning saanud õppejõu nõusolekut. 
5.11. Semestri ülesannete esitamise viimane tähtaeg on kevadsemestri  puhul 31. august ja sügissemesti puhul 31. jaanuar. Peale neid kuupäevi ei ole võimalik tööd esitada ja tudengil on vaja aine uuesti võtta järgmisel korral, kui ainet pakutakse, ja selle eest maksta korduseksami tasu.
5.12. Lõpueksamile või diplomitöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine ja praktikate sooritamine. Lõpueksami ja diplomitöö sisulised nõuded ja vastuvõtva komisjoni kinnitab rektor.
       

6. Varasaema õpi- ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)

6.1. VÕTA toimub individuaalse hindamise korras.
6.2. Üliõpilane, kes on läbinud rakenduskõrgkooli või ülikooli juures mõne kohustusliku, valik- või vabaaine kursuse viimase seitsme aasta jooksul ning tal on sellekohane väljavõte või tunnistus, võib esitada kirjaliku taotluse aine ülekandmiseks. Valikainena võib arvestada ka täiendkoolituses, vabaharidus või muus koolituses läbitud õpinguid kuni 3 EAP ulatuses.
6.3.  Õppija töö- või teenimiskogemuse omamisel otsustab selle arvestamise ulatuse ning ülekandmise VÕTA komisjon. Ühe aasta täiskoormusega töökogemust loetakse võrdseks 10 EAP ulatuses sooritatud praktikaga, arvestatakse viimase seitsme aasta jooksul töötamist.
6.4.  Varasemate õpingute või töö- ning teenimiskogemuse arvestamist taotlev üliõpilane esitab vormikohase avalduse, milles näidatakse, mille arvestamist õppekava täitmisel taotletakse.
6.5.   Õppeinfosüsteemis (ÕIS) esitatud taotluses tuleb täita originaalsoorituse, töökogemuse või koolituse andmed ja lisada, millist õppeainet soovib tudeng sellega asendada.
6.6.  Taotleja skaneerib ja laeb üles eelnevaid õpinguid või töökogemust tõendavad dokumendid (diplom, akadeemiline õiend, täiendõppe tunnistus, töö- või teenimiskogemust tõendav dokument, jms). Taotleja vastutab esitatud dokumentide õigsuse eest.
6.7.  Sõltuvalt hinnatavate õppeainete või töö- ning teenimiskogemuse mahust ja sisust on hindajaks eriala aine õppejõud või VÕTA komisjon. Taotlus vaadatakse läbi ja sellele antakse hinnang ühe kuu jooksul.
6.8.  Vajadusel võib hindaja taotlejalt täiendavalt nõuda:
• täiendavate dokumentide esitamist
• portfoolio koostamist (taotleja kirjeldus töö-/teenimiskogemuse või õpingute kaudu saadud teadmiste kohta).
• eksami või arvestuse sooritamist
• vestluse läbiviimist.
6.9.   Õppeaine ülekandmine on võimalik ka juhul, kui aines on eelnevalt sooritatud arvestus, aga õppekava kohaselt lõpeb aine eksamiga. Kui eelnevad õpingud, mis üle kantakse, on hinnatud seminari hindamissüsteemist erinevas süsteemis, loeb hindaja õppeaine arvestatuks.
Varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamine õppeaine osana toimub üliõpilase ja vastava aine õppejõu kokkuleppel ning selle kohta ei ole vaja taotlust vormistada.
6.10. Varasemaid õpinguid teistest koolidest saab VÕTA avalduse alusel üle kanda maksimaalselt ühe kolmandiku Teoloogia ja Misjoni õppekava ulatusest (60 EAP). VÕTA raames ei saa üle kanda diplomitööd ja diplomitöö mooduli õppeaineid.
6.11 Varasemat õpi- ja töökogemust teistest institutsioonidest saab taotleda VÕTA kaudu tingimusel, et see ei ole vanem kui 7 aastat. Varasem õpikogemus EMKTS-is aegub 9 aastat peale sooritamist. Erandiks on üliõpilased, kes on viibinud korduvalt lapsehooldusepuhkusel ja eksternõppijad, kes on jätkuvalt võtnud aineid vähem kui 2-aastase vahega. Aegunud aineid on võimalik taotleda üle kandmiseks juhul kui aine õpiväljundite valdamist on vastava aine õppejõule eksami abil tõestatud. 

7. Õppetöö katsekstused

7.1. Akadeemiline puhkus
7.1.2. Akadeemiline puhkus on üliõpilaste vabastamine omal soovil õppetööst üks kord õppeaja jooksul kuni üheks aastaks, tervislikel põhjustel erandkorras kuni kaheks aastaks. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab üliõpilane raviarsti tõendi, õppetööle naasmiseks on samuti vajalik arsti luba.
7.1.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel on üliõpilasel võimalik taotleda 1 aasta akadeemilist puhkust lisaks (aluseks on kutse kaitseväe tegevteenistusse).
7.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkemist taotletakse avaldusega, mis on esitatud rektori nimele. Akadeemiline puhkus vormistatakse rektori käskkirjaga.
7.1.4. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad EMKTS üliõpilaste hulka.
7.1.5. Esimesel semestril  võimaldatakse üliõpilastele akadeemilist puhkust ainult tervislikel põhjustel.
7.1.6. Akadeemilise puhkuse taotlemine ei ole reeglina lubatud 2 kuud enne semestri arvestuslikku lõppu, välja arvatud tervislikel põhjustel.
7.1.7. Üliõpilasel on õigus viibida lapsehoolduspuhkusel Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud korras.
7.1.8.  Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigus täita õppekava (võtta ainekursusi või sooritada eksameid), välja arvatud juhul, kui ta on: 1) keskmise, raske või sügava puudega isik või 2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või 3) akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
7.2.    Eksmatrikuleerimine
7.2.1.   Eksmatrikuleerimine toimub:
 a). üliõpilase enda soovil
 b). EMK Teoloogilise Seminari algatusel
 c). seoses teise kõrgkooli siirdumisega
 d). kõrgkooli lõpetamisega
7.2.2.   Eksmatrikuleerimine omal soovil toimub üliõpilase avalduse alusel, mis esitatakse rektori nimele. Soovi ei ole vaja põhjendada.
7.2.3. Eksmatrikuleerimine Seminari algatusel toimub järgmistel põhjustel:
            a). õppekava mittetäitmise (edasijõudmatuse) tõttu juhul, kui üliõpilasel on üle kahe akadeemilise võlgnevuse
 b). pärast ühe ja sama eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist
 c). üliõpilase mittesobiva käitumise tõttu, kui sellele on eelnenud suuline noomitus ja karistusena kirjalik hoiatus
 d). mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese õppesessiooni jooksul mitteilmumisel
 e). üliõpilase teovõimetuks tunnistamise korral
 f). Seminari algatusel toimuva eksmatrikuleerimise põhjus peab olema näidatud rektori käskkirjas. 
7.2.4. Eksmatrikuleerimine seoses teise kõrgkooli siirdumisega toimub üliõpilase avalduse põhjal ning mõlema kõrgkooli nõusolekul
7.2.5. Eksmatrikuleerimine seoses kõrgkooli lõpetamisega toimub pärast õppekava täitmist täies mahus.
7.2.6. Diplomi vormistamise aluseks on üliõpilase poolt õppekava täitmise järel välja antud rektori käskkiri.
7.2.7. Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord on kehtestatud Eesti Vabariigi poolt  iseseisva aktiga.
7.2.8. Diplomite ja akadeemiliste õiendite dublikaatide väljaandmise kord on kehtestatud Haridus- ja teadusministri määrusega. 

8. Õpingute lõpetamine

8.1.  Õppija loetakse õpingud lõpetanuks ja eksmatrikuleeritakse, kui ta on täitnud õppekava täies mahus.
8.2. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täies mahus täitnud üliõpilasele väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormistatud rakenduskõrgharidusõppe diplom, akadeemiline õiend ja inglisekeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
8.3.   Diplom cum laude väljastatakse üliõpilasele, kes sooritas kõik eksamid hinnetele A, B ja C, diplomitöö hindele A ning kelle kaalutud keskmine hinne on 4,60 või kõrgem.
8.4.  Praktilise teoloogia ühe-aastase põhikursuse lõpetajale antakse seminari poolt sellele vastav tunnistus ning hinneteleht.

EMK Teoloogiline Seminar | Narva mnt 51, Tallinn | 668 8467 | seminar@emkts.ee
Pank: Eesti Metodisti Kirik | Swedbank IBAN EE842200221010980782