Ülevaade semestri õppenädalatest
Tunniplaan
Teoloogia ja misjon õppekava
Misjoni rõhutamine õppekava konkreetse fookusena tähistab teadlikku suunitlust kiriku ja kiriklike institutsioonide avatusele ja valmisolekule kohaliku kogukonna (laiemalt ka kogu ühiskonna) erinevatel viisidel teenimiseks, arvesse võttes kultuurilist ja sotsiaalset konteksti ning kogukonna konkreetseid vajadusi.
Teoloogia ja misjoni õppekava on kolmeaastane teoloogilise rakendusliku kõrghariduse õppekava. Õppekava maht on 180 EAP, kusjuures suur rõhuasetus on praktikal. Õppekava annab laialdased baasteadmised teoloogiast, sidudes need praktiliste oskustega kristliku töö valdkonnas nii koguduses kui ka ühiskonnas. Ühendades teooria praktikaga ja pakkudes võimalusi igakülgseks isiksuslikuks arenguks, varustab õppekava üliõpilased teoreetiliste ja praktiliste oskustega töötamaks vaimulikena ja kutsetöötajatena töökohtadel, mis eeldavad teoloogilisi baasteadmisi.
Õppekava on kättesaadav Seminari õppeinfosüsteemis või PDF failina.
Aastane teoloogia põhikursus
Alternatiivina teoloogilise kõrghariduse omandamisele pakume võimalust läbida ka ainult aastane praktilise teoloogia põhikursus
Praktilise teoloogia põhikursuse eesmärk on anda algteadmisi kristliku teoloogia mõistmiseks ja piibliuurimiseks ning oskusi saadud teadmiste ja kogemuste rakendamisel oma koguduses ning ühiskonnas.
Praktilise teoloogia põhikursuse õppekava ainete kaupa leiate siit
Kinnitatud õppenõukogu koosolekul 6. novembril 1998
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 31. aug. 2002
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 29. jaan. 2009.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 3. märtsil 2011.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 28. jaanuaril 2014.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 10. juunil 2016.
Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 12 oktoobril 2017.
1. Üldsätted
1.1. Õppekorralduseeskiri on Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari (edaspidi seminar) õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.
Eksmatrikuleerima - üliõpilaste nimekirjast välja arvama.
Immatrikuleerima - üliõpilaste nimekirja arvama.
Reimmatrikuleerima - üliõpilaste nimekirja taasarvama.
Nominaalne õppeaeg – arvestuslik aeg õppekava täitmiseks.
Õppeaasta – seminari õppeaasta kestab 1. augustist 31. juulini.
Õppeaine - teatud konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste hulk, mida õpetatakse erinevates vormides ja mille omandamist kontrollitakse eksamite ja arvestustega.
Õppekava – õpingute alusdokument, mis määrab läbiviidava õppe eesmärgid, nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu ja mahu ning lõpetamise nõuded.
Õppenõukogu - teaduskonna kõrgeim kollegiaalne organ, kuhu kuuluvad rektor, dekaan ja korralised õppejõud, õppesekretär, tõlkide ning üliõpilaste esindajad.
Valikaine - seminari poolt õppekava täitmiseks pakutud aine lisaks kohustuslikele ainetele.
Vabaaine - ülekantud aine teisest koolist, teisest õppekavast või VÕTA alusel.
Välisüliõpilane - EMKTS-I immatrikuleeritud Eestis alaliselt mitteelav välisriigi kodanik
2. Immatrikuleerimine
2.3. Üliõpilased immatrikuleeritakse vastuvõtukomisjoni otsuse alusel rektori käskkirjaga. Kahele esimesele õppesessioonile mõjuva põhjuseta mitteilmunud üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
2.4. Õppeaasta jooksul võib individuaalkorras reimmatrikuleerida varem eksmatrikuleeritud üliõpilasi ning teistest kõrgkoolidest üle tulnud üliõpilasi.
2.5. Reimmatrikuleerimine toimub isikliku avalduse ja koguduse vaimuliku soovituse alusel rektori käskkirjaga.
3. Õppekava
3.3. Iga õppeaine kohta on olemas ainekava, mis sisaldab aine nimetuse ja koodi, aine eesmärgid, õpiväljundid ja aine sisu lühikirjelduse teemade kaupa, õppejõu nime, ainemahu, eeldusained, kirjanduse loetelu, teadmiste kontrolli vormid ja hindamiskriteeriumid.
3.4. Uue õppekava avamise, muutmise ja lõpetamise korra kehtestab õppenõukogu.
4. Õppetöö vormid
4.2.1. Täiskoormusega - üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (ehk miinimum 45 EAP õppeaastal).
4.2.2. Osakoormusega - üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 74 protsenti (ehk 30-44 EAP õppeaastal).
4.2.3. Eksternina - Eksternõpe on avatud nendele, kellel on soov omandada teoloogiline haridus, aga puudub võimalus õppida täis- või osa- koormusega.
Eksternõppija vastuvõtt toimub üliõpilastega samadel tingimustel. Eksternõppija ei ole üliõpilane, kuid tal on võimalus täita õppekava oma tempos, sealhulgas sooritada ained ning kaitsta lõputöö. Ekstern osaleb õppetöös koos üliõpilastega ja läbib ained samadel tingimustel. Õppekava täies mahus täites väljastatakse eksternile diplom ja akadeemiline õiend.
Eksterniga sõlmitakse igal semestril õppeteenuse osutamise leping ning ta maksab õppetasu vastavalt lepingus märgitud õppeainete mahule ainepunkti hinna alusel.
Eksternil on ligipääs EMK TS õppesüsteemile, s.h. e-posti aadress, kasutajatunnus ja parool.
4.2.4. Vabakuulajana (VK) - kes on registreerunud teatud kursusele, külastab vastavaid loenguid ja osaleb klassidiskussioonis, kuid ei soorita arvestustöid ega eksameid. Vabakuulaja maksab õpingute eest ainepunkti hinna alusel.
4.3. Õppetöö toimub kontaktõppes, iseseisva, praktilise tööna või e-õppes.
Õppetöö vormide osakaal määratakse ainekavas.
4.4. Kontaktõpe toimub loengu, seminari või muus ainekavas märgitud vormis.
4.5. Praktiline töö on õppeeesmärkide saavutamiseks korraldatav õppetöö praktikumi, harjutustunni või mõnes muus ainekavas määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö.
4.6. Iseseisev töö on õppija iseseisev teadmiste omandamine ja tõstatunud probleemide käsitlemine õppejõu juhendamisel, see võib toimuda ka interaktiivses e-õppe vormis.
4.7. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikaineteks.
4.7. Kohustuslikud ja valikained registreerib üliõpilane semestri alguses selleks kehtestatud tähtajaks elektrooniliselt ÕIS-s. Õppeaineid võib lisada ka vahetult enne ainekursuse algust vastava avalduse alusel. Kui üle poole ainekursusest on läbi, ei saa sellest ainest enam loobuda ega muuta seda vabakuulatavaks.
4.9. Üliõpilane on kohustatud osalema 75% vastava õppeaine loengutest.
5. Eksamite, arvestuse ja kaitsmise korraldus
5.2. Õppeaine hindamise vormid on diferentseeritud hindamine ehk eksam ja mittediferentseeritud hindamine ehk arvestus. Arvestuse edukas läbimine märgitakse tähisega P, läbikukkumine aga F.
Diferentseeritud hindamisel kasutatakse hinnete skaalat: A, B, C, D, E vastavalt hindamiskriteeriumidele.
F tähistab läbikukkumist, puudulikku hinnet – õpilastel puudub miinimumteadmiste tase.
Iseloomustamaks õppija üldist edukust kogu perioodil kasuta¬takse kaalutud keskmist hinnet (KKH). Selleks korrutatakse iga õppeaine hinde numbriline väärtus (A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F ja IC = 0) selle kursuse arvestuspunktidega, kõikide ainete korrutised liidetakse kokku ja saadud summa jagatakse kogu õppeperioodil saadud arvestuspunktide summaga. Diplomi saamiseks peab keskmine hinne olema vähemalt 2,0.
5.3. Positiivsele hindele sooritatud eksami või arvestustöö kordussooritus on võimalik vaid kokkuleppel õppejõuga ning uus hinne ei saa olla kõrgem kui B.
5.4. Õppejõud teeb ainekursust alustades üliõpilastele teatavaks eksami (arvestustöö) läbiviimise vormi ning nõuded, mis on eksamile lubamise eelduseks.
5.5. Kui aine lõpeb eksamiga, tuleb selleks pakkuda 2 kuupäeva. Esimene kuupäev on kirjas ainekavas ja teine kuupäev lepitakse vajadusel kokku õppejõuga. Kolmandal korral eksami sooritamise eest tuleb tasuda korduseksami tasu, mille kehtestab rektori nõukogu. Kui online eksam on avatud rohkem kui kaks päeva, siis uut eksami kuupäeva ei pakuta ilma korduseksami tasuta.
5.6. Üldjuhtumil eksami või arvestuse mittesooritamine ühes õppeaines ei välista eksamite või arvestuste sooritamist ettenähtud tähtaegadel teistes õppeainetes (juhul, kui teaduskonna eksamite korraldus ei sätesta teisiti).
5.7. Eksamitele mitteilmumisel tehakse protokolli üliõpilase kohta märge "mitteilmunud". MI pannakse lõpetamata kursuse puhul välja kaks nädalat pärast semestri lõppu (kui ei ole eraldi kokkulepet õppejõuga). Eksamil keelatud abivahendeid kasutanud üliõpilaste eksamiprotokolli kantakse mitterahuldav hinne.
5.8. Pärast kolmekordset ühe ja sama õppeaine eksami või arvestuse negatiivsele hindele sooritamist üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Reimmatrikuleerimisel on õigus sooritada eksam samas õppeaines üks kord.
5.9. Eksamineeritaval on õigus:
- esitada eksami või arvestuse tulemustega mittenõustumisel kirjalik protest õppenõukogule kahe tööpäeva jooksul pärast eksami või arvestuse tulemuste väljakuulutamist. Õppenõukogu lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse esitamist.
- taotleda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni moodustamist. Eksamineeritav esitab õppenõukogule põhjendatud taotluse komisjoni moodustamiseks. Vajadusel moodustatakse 3-liikmeline komisjon.
- tutvuda oma kirjaliku tööga kahe tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamist.
Eksamineerijal on õigus:
- määrata eksamineerimise vorm ja kord (suuline, kirjalik või e-keskkond).
- eemaldada üliõpilane eksamilt või arvestuselt keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise eest.
5.10. Õppejõud määravad ise tööde laekumise/eksami tähtajad. Ainekavas määratud tähtajast hiljem laekunud tööde puhul on õppejõul õigus alandada hinnet ühe palli võrra, kui üliõpilane ei ole kirjalikult taotlenud tähtaja pikendamist enne seatud kuupäeva ning saanud õppejõu nõusolekut.
5.11. Semestri ülesannete esitamise viimane tähtaeg on kevadsemestri puhul 31. august ja sügissemesti puhul 31. jaanuar. Peale neid kuupäevi ei ole võimalik tööd esitada ja tudengil on vaja aine uuesti võtta järgmisel korral, kui ainet pakutakse, ja selle eest maksta korduseksami tasu.
5.12. Lõpueksamile või diplomitöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine ja praktikate sooritamine. Lõpueksami ja diplomitöö sisulised nõuded ja vastuvõtva komisjoni kinnitab rektor.
6. Varasaema õpi- ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)
6.2. Üliõpilane, kes on läbinud rakenduskõrgkooli või ülikooli juures mõne kohustusliku, valik- või vabaaine kursuse viimase seitsme aasta jooksul ning tal on sellekohane väljavõte või tunnistus, võib esitada kirjaliku taotluse aine ülekandmiseks. Valikainena võib arvestada ka täiendkoolituses, vabaharidus või muus koolituses läbitud õpinguid kuni 3 EAP ulatuses.
6.3. Õppija töö- või teenimiskogemuse omamisel otsustab selle arvestamise ulatuse ning ülekandmise VÕTA komisjon. Ühe aasta täiskoormusega töökogemust loetakse võrdseks 10 EAP ulatuses sooritatud praktikaga, arvestatakse viimase seitsme aasta jooksul töötamist.
6.4. Varasemate õpingute või töö- ning teenimiskogemuse arvestamist taotlev üliõpilane esitab vormikohase avalduse, milles näidatakse, mille arvestamist õppekava täitmisel taotletakse.
6.5. Õppeinfosüsteemis (ÕIS) esitatud taotluses tuleb täita originaalsoorituse, töökogemuse või koolituse andmed ja lisada, millist õppeainet soovib tudeng sellega asendada.
6.6. Taotleja skaneerib ja laeb üles eelnevaid õpinguid või töökogemust tõendavad dokumendid (diplom, akadeemiline õiend, täiendõppe tunnistus, töö- või teenimiskogemust tõendav dokument, jms). Taotleja vastutab esitatud dokumentide õigsuse eest.
6.7. Sõltuvalt hinnatavate õppeainete või töö- ning teenimiskogemuse mahust ja sisust on hindajaks eriala aine õppejõud või VÕTA komisjon. Taotlus vaadatakse läbi ja sellele antakse hinnang ühe kuu jooksul.
6.8. Vajadusel võib hindaja taotlejalt täiendavalt nõuda:
• täiendavate dokumentide esitamist
• portfoolio koostamist (taotleja kirjeldus töö-/teenimiskogemuse või õpingute kaudu saadud teadmiste kohta).
• eksami või arvestuse sooritamist
• vestluse läbiviimist.
6.9. Õppeaine ülekandmine on võimalik ka juhul, kui aines on eelnevalt sooritatud arvestus, aga õppekava kohaselt lõpeb aine eksamiga. Kui eelnevad õpingud, mis üle kantakse, on hinnatud seminari hindamissüsteemist erinevas süsteemis, loeb hindaja õppeaine arvestatuks.
Varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamine õppeaine osana toimub üliõpilase ja vastava aine õppejõu kokkuleppel ning selle kohta ei ole vaja taotlust vormistada.
6.10. Varasemaid õpinguid teistest koolidest saab VÕTA avalduse alusel üle kanda maksimaalselt ühe kolmandiku Teoloogia ja Misjoni õppekava ulatusest (60 EAP). VÕTA raames ei saa üle kanda diplomitööd ja diplomitöö mooduli õppeaineid.
6.11 Varasemat õpi- ja töökogemust teistest institutsioonidest saab taotleda VÕTA kaudu tingimusel, et see ei ole vanem kui 7 aastat. Varasem õpikogemus EMKTS-is aegub 9 aastat peale sooritamist. Erandiks on üliõpilased, kes on viibinud korduvalt lapsehooldusepuhkusel ja eksternõppijad, kes on jätkuvalt võtnud aineid vähem kui 2-aastase vahega. Aegunud aineid on võimalik taotleda üle kandmiseks juhul kui aine õpiväljundite valdamist on vastava aine õppejõule eksami abil tõestatud.
7. Õppetöö katsekstused
7.1.2. Akadeemiline puhkus on üliõpilaste vabastamine omal soovil õppetööst üks kord õppeaja jooksul kuni üheks aastaks, tervislikel põhjustel erandkorras kuni kaheks aastaks. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab üliõpilane raviarsti tõendi, õppetööle naasmiseks on samuti vajalik arsti luba.
7.1.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel on üliõpilasel võimalik taotleda 1 aasta akadeemilist puhkust lisaks (aluseks on kutse kaitseväe tegevteenistusse).
7.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkemist taotletakse avaldusega, mis on esitatud rektori nimele. Akadeemiline puhkus vormistatakse rektori käskkirjaga.
7.1.4. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad EMKTS üliõpilaste hulka.
7.1.5. Esimesel semestril võimaldatakse üliõpilastele akadeemilist puhkust ainult tervislikel põhjustel.
7.1.6. Akadeemilise puhkuse taotlemine ei ole reeglina lubatud 2 kuud enne semestri arvestuslikku lõppu, välja arvatud tervislikel põhjustel.
7.1.7. Üliõpilasel on õigus viibida lapsehoolduspuhkusel Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud korras.
7.1.8. Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigus täita õppekava (võtta ainekursusi või sooritada eksameid), välja arvatud juhul, kui ta on: 1) keskmise, raske või sügava puudega isik või 2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või 3) akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
7.2. Eksmatrikuleerimine
7.2.1. Eksmatrikuleerimine toimub:
a). üliõpilase enda soovil
b). EMK Teoloogilise Seminari algatusel
c). seoses teise kõrgkooli siirdumisega
d). kõrgkooli lõpetamisega
7.2.2. Eksmatrikuleerimine omal soovil toimub üliõpilase avalduse alusel, mis esitatakse rektori nimele. Soovi ei ole vaja põhjendada.
7.2.3. Eksmatrikuleerimine Seminari algatusel toimub järgmistel põhjustel:
a). õppekava mittetäitmise (edasijõudmatuse) tõttu juhul, kui üliõpilasel on üle kahe akadeemilise võlgnevuse
b). pärast ühe ja sama eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist
c). üliõpilase mittesobiva käitumise tõttu, kui sellele on eelnenud suuline noomitus ja karistusena kirjalik hoiatus
d). mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese õppesessiooni jooksul mitteilmumisel
e). üliõpilase teovõimetuks tunnistamise korral
f). Seminari algatusel toimuva eksmatrikuleerimise põhjus peab olema näidatud rektori käskkirjas.
7.2.4. Eksmatrikuleerimine seoses teise kõrgkooli siirdumisega toimub üliõpilase avalduse põhjal ning mõlema kõrgkooli nõusolekul
7.2.5. Eksmatrikuleerimine seoses kõrgkooli lõpetamisega toimub pärast õppekava täitmist täies mahus.
7.2.6. Diplomi vormistamise aluseks on üliõpilase poolt õppekava täitmise järel välja antud rektori käskkiri.
7.2.7. Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord on kehtestatud Eesti Vabariigi poolt iseseisva aktiga.
7.2.8. Diplomite ja akadeemiliste õiendite dublikaatide väljaandmise kord on kehtestatud Haridus- ja teadusministri määrusega.
8. Õpingute lõpetamine
8.2. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täies mahus täitnud üliõpilasele väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormistatud rakenduskõrgharidusõppe diplom, akadeemiline õiend ja inglisekeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
8.3. Diplom cum laude väljastatakse üliõpilasele, kes sooritas kõik eksamid hinnetele A, B ja C, diplomitöö hindele A ning kelle kaalutud keskmine hinne on 4,60 või kõrgem.
8.4. Praktilise teoloogia ühe-aastase põhikursuse lõpetajale antakse seminari poolt sellele vastav tunnistus ning hinneteleht.
E-õpe võimaldab
- kujundada ja arendada Seminari õppetööd ning tõsta õppetöö kvaliteeti arvestades uute võimaluste ja väljakutsetega haridusmaastikul
- arendada õppijakeskseid õpetamise viise ning jõuda uute sihtgruppideni
Seminari e-õppe lingid:
- Õppeinfosüsteem - ÕIS - http://emkts.ois.ee
- Moodle - http://moodle.emkts.ee
- Office 365 / Seminari meil ja dokumendid - http://portal.office.com
ÕIS juhendid
E-õppe Teoloogilises Seminaris
Seminari alustas e-õppega 2004. aastal. Alates jaanuarist 2004 on kasutusel e-õppe süsteem Moodle. Esimesed kursused on sisestatud märtsis 2004 IKT juhendamisel õp. Mark Nelsoni poolt. On toimunud kaks koolitust õppejõududele kursuste loomiseks Moodle keskkonnas. Hetkel on olemas 30 kursusele osaline e-õppe tugi. Osalenud Moodle kursuste loomisel on 10 õppejõudu.
Osalemine e-õppe programmides
Seminar on ühinenud Eesti e-Ülikooli konsortsiumiga, mille eesmärk on elukestva õppe põhimõtetest lähtudes kõrgkoolidevahelise koostöö algatamine ja lihtsustamine e-õppes. Aastatel 2011-2014 osales EMK Teoloogiline Seminar e-õppe programmiga BeST, mille tulemusena on tugevnenud e-õppe vabendite võimaluste kasutamine ning on valminud 8 õpiobjekti ning 3 e-kursust. Õpibjekte ja kursused valmisid õppejõududel Ingmar Kurg, Rein Laaneser, Mark Nelson, Tatjana Semjonova, Anne Saluraid ja Meeli Tankler, e-õppe tugiisikuks oli Rein Laaneser.
Best programmi raames on valminud järgmised õpibjektid:
E-kursused:
E-õppe tugi
Õpilastele tutvustatakse e-õppe keskkonda kooli orientatsiooni tundides ning põhjalikumalt kursusel "Piibliõppe abivahendid". Infojuhi ülesandeks on toetada, nõustada õppejõude kursuste loomisel ning õpilasi e-õppega seotud küsimustes.
Infojuhi kontakt:
rein.laaneser @ emkts.ee
tel: 66 88 479
mob: 51 65 208
EMK Teoloogiline Seminar toetab üliõpilasi nõustamisega järgmiste küsimuste puhul:
1. Psühholoogiline nõustamine, mille eesmärgiks on toetada üliõpilasi õppimise käigus ja isiklikus elus ettetulnud raskustega toimetulekuks. Nõustab Meeli Tankler neljapäeviti kokkuleppel.
Tel: 66 88 461; e-mail: meeli.tankler®emkts.ee
2. Õppenõustamine, mille eesmärgiks on aidata üliõpilasi õppekavasse puutuvas ja üldistes õppekorralduse küsimustes.
Nõustab õppekorralduse assistent, Anna Seifullina teisipäevast reedeni kell 10.00-14.00.
Tel: 66 88 467, e-mail: anna.seifullina®emkts.ee
3. VÕTA nõustamine, mille eesmärgiks on varasemate õpi- ja erialase töökogemuse arvestamisega seotud küsimustega tegelemine.
Nõustavad õppekorralduse assistent Anna Seifullina, tel: 66 88 467, e-mail: anna.seifullina®emkts.ee ja dekaan Mark Nelson, tel: 66 88 462, e-mail: mark.nelson®emkts.ee
1. Ainete deklareerimine
Ainete deklareerimine toimub ÕIS keskkonnas iga semestri alguses. Ained lisatakse sama rühma (kursuse) tudengitele automaatselt. Valikained ei lisandu automaatselt, need tuleb ise deklareerida oma õppekavast.
Tudengid, kes õppivad osakoormusega või eksternina peavad ise deklareerima ÕIS süsteemis aineid, mida nad kavatsevad võtta.
2. Deklaratsiooni kinnitamine
Iga tudeng peab kinnitama oma deklaratsiooni ÕIS keskkonnas hiljemalt 31. oktooberiks sügissemestril või 28. veebruariks kevadsemestril.
3. Kirjalike tööde tähtaegade pikendamine.
Kirjalike tööde esitamise tähtajad annab õppejõud teada kursuse alguses. Tähtaegade pikendamine lepitakse kokku vastava kursuse õppejõuga.
4. Akadeemilise puhkuse vormistamine
Akadeemilise puhkuse korral peab üliõpilane täitma vastava blanketti.
5. Seminarist lahkumine
Seminarist lahkumiseks peab üliõpilane esitama avalduse rektori nimele.
- Diplomitööde koostamise põhimõtted
- Autoriõigused ja plagiaat
- Töö üldine formaat
- Pealkirjade vormistamine
- Sisukorra kasutamine
- Allikale viitamine
- Allikate loetelu töö lõpus
Plagiaati puhul kehtib (otsus võeti õppenõukogus vastu 14. jaanuaril 2015):
- Kui üliõpilase töös leidub märkimisväärses osas plagiaati, võib nõuda temalt töö ümberkirjutamist.
- Kui plagiaati esineb aga suures ulatuses, võib nõuda aine (ainekursuse) uut läbivõtmist.
- Kui üliõpilane vaidlustab õppejõu otsuse, saab ta pöörduda Rektori Nõukogu poole.
Lugemisraport Word failina on saadaval siit.
Linke APA stiili juhenditele:
- APA Official Website
- APA Formatting Style Guide, from Purdue Online Wringing Lab
- APA Interactive - Examples of APA references and in-text citations
- APA Style Workshop, from Purdue Online Writing Lab
- APA Style Basics Tutorial
- APA Blog - Questions and Answers
APA viidete ja kasutatud allikate nimekirja koostamise abivahendid
APA ametlik juhend
VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse) hindamise ja arvestamise kord
I Üldsätted
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) aluseks on Rakenduskõrgkooli seaduse p 12.2.
2. Käesolev kord reguleerib õpitulemuste arvestamist EMK Teoloogilises Seminaris õppides, arvestades üliõpilase varasemaid õpinguid ja töökogemust.
3. VÕTA toimub individuaalse hindamise korras.
4. Üliõpilane, kes on läbinud rakenduskõrgkooli või ülikooli juures mõne kohustusliku, valik- või vabaaine kursuse viimase seitsme aasta jooksul ning tal on sellekohane väljavõte või tunnistus, võib esitada taotluse aine ülekandmiseks. Valikainena võib arvestada ka täiendkoolituses, vabaharidusena või mõnes muus koolituses läbitud õpinguid kuni 3 EAP ulatuses. VÕTA taotlusega ei saa üle kanda lõpueksamit ega lõputöö kaitsmist.
5. Üliõpilane võib VÕTA raames üle kanda ka töö- või teenimiskogemusest saadud teadmisi ja oskusi. Selle ülekandmise ulatuse üle otsustab vastav komisjon. Ühe aasta täiskoormusega töökogemust loetakse võrdseks 10 EAP ulatuses sooritatud praktikaga, arvestakse viimase seitsme aasta jooksul töötamist.
6. Varasemaid õpinguid teistest koolidest saab VÕTA avalduse alusel üle kanda maksimaalselt kuni 60 EAP, ehk ühe kolmandiku EMK TSi õppekava ulatusest. VÕTA raames ei saa üle kanda diplomitööd ja diplomitöö mooduli õppeained.
7. Üliõpilasel on õigus VÕTA nõustamisele. Nõustamist pakub dekaan.
II Taotlus
1. Õppeinfosüsteemis (ÕIS) esitatud taotluses tuleb täita originaalsoorituse, töökogemuse või koolituse andmed ja lisada, millist õppeainet soovib tudeng sellega asendada.
2. Taotleja skaneerib ja laeb üles eelnevaid õpinguid või töökogemust tõendavad dokumendid (diplom, akadeemiline õiend, täiendõppe tunnistus, töö- või teenimiskogemust tõendav dokument, jms).
3. Taotleja vastutab esitatud dokumentide õigsuse eest.
4. VÕTA taotlused võetakse vastu kuni 15. oktoobrini sügissemestris ja kuni 15. veebruarini kevadsemestris.
III Hindamine ja arvestamine
1. VÕTA taotluse hindamine on VÕTA komisjoni vastutus (Võta taotlusi hindab VÕTA komisjon). Komisjonil on õigus konsulteerida vastava aine õppejõuga.
2. Taotlus vaadatakse läbi ja sellele antakse hinnang ühe kuu jooksul.
3. Vajadusel võib hindaja taotlejalt täiendavalt nõuda:
3.1. täiendavate dokumentide esitamist
3.2. portfoolio koostamist (taotleja kirjeldus töö-/teenimiskogemuse või õpingute kaudu õppimise kohta)
3.3. eksami või arvestuse sooritamist
3.4. vestlust
4. Õppeaine ülekandmine on võimalik ka juhul, kui aines on eelnevalt sooritatud arvestus, aga õppekava kohaselt lõpeb aine eksamiga.
5. Kui eelnevad õpingud, mis üle kantakse, on hinnatud EMKTS’i hindamissüsteemist erinevas süsteemis, loeb hindaja õppeaine arvestatuks.
6. Varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamine õppeaine osana toimub üliõpilase ja vastava aine õppejõu kokkuleppel ning selle kohta ei ole vaja taotlust vormistada.
7. Kui taotleja ei nõustu hindaja otsusega, on tal õigus ühe nädala jooksul esitada kirjalik protest rektori nõukogule.
IV Kvaliteedi tagamine
1. VÕTA kvaliteedi tagamiseks lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1.1. põhimõtteid ja protseduure järgitakse, need on avalikud;
1.2. kõigile taotlejatele võimaldatakse nõustamine;
1.3. vähemalt kord aastas analüüsib õppenõukogu VÕTA raames tehtud otsuseid.
V Rakendussätted
Käesolev kord jõustub selle vastuvõtmise hetkest: õppenõukogu otsusega 26. november 2010. Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 2. veebruar 2017.
Vaata VÕTA taotleja juhendit.
Vaata ka interaktiivset juhendit.
Õpilastööde hindamise süsteem EMK Teoloogilises Seminaris.
Üliõpilastelt oodatakse vähemalt 75% auditoorsete tundide külastamist. Kursuse nõuded on kirjas ainekavas ning neid selgitab õppejõud iga kursuse esimesel tunnil.
Hindamissüsteem, vastavalt ühtsele riiklikule hindamissüsteemile kõrgharidustasemel:
1) hinne «A» («5») – «suurepärane» – silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aine mahust on omandatud 91–100 protsenti;
2) hinne «B» («4») – «väga hea» – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused. Aine mahust on omandatud 81–90 protsenti;
3) hinne «C» («3») – «hea» – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aine mahust on omandatud 71–80 protsenti;
4) hinne «D» («2») – «rahuldav» – õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aine mahust on omandatud 61–70 protsenti;
5) hinne «E» («1») – «kasin» – üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke, mis osutuvad takistuseks antud ainele põhinevate järgnevate õppeainete omandamisel. Aine mahust on omandatud 51–60 protsenti;
6) hinne «F» («0») – «puudulik» – üliõpilasel puudub teadmiste miinimumtase. Aine mahust on omandatud 0–50 protsenti.
Eksam või arvestus loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele "E" kuni "A". "F" tähistab läbikukkumist. "MI" lõpetamata kursust.
Keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähti numbriteks järgmiselt: A=5, B=4, C=3, D=2, E=1, F=0
Mõnedes ainetes pannakse hindeks "arvestatud/mittearvestatud". Sellise aine edukalt läbinu saab hindeks "P", läbikukkunu aga "MI."
Iga kursuse hindepallid korrutatakse selle kursuse arvestuspunktidega. Kõikide kursuste keskmise hinde saamiseks jagatakse saadud korrutiste summa arvestuspunktide summaga.
Diplom kiitusega (cum laude) antakse välja üliõpilastele, kelle keskmine hinne õpingute vältel oli 4,6 või kõrgem ja kes kaitses lõputöö hindele "A".
Õppeteenustasu määrad ning tasumiskord
Üliõpilaste õppeteenustasu 2018/19 õppeaastal: 1700 € õppeaastas
Esimese kursuse üliõpilane ja üliõpilane, kes alates teisest õppeaastast kes on II õppeaastaks täitnud 75% õppekavast, võib taotleda õppeteenustasu soodustust rektori nõukogult:
- Metodisti Kiriku liige 56% ulatuses (makstes õppeteenustasu 750 €) - soodustuse avaldus;
- muu kristliku kiriku liige 35% ulatuses (makstes õppeteenustasu 1100 €) - soodustuse avaldus.
Üksikute ainete võtmisel 1 ainepunkti (EAP) tasumäär 28 €
Korduseksami tasumäär 28 €
Õppemaksu tasutakse kaks korda aastas:
I poolaasta õppemaks 15. oktoobriks
II poolaasta õppemaks 15. veebruariks
Õpingute katkestamise või loengutesse mitteilmumise korral juba tasutud õppemaksu ei tagastata.
Riiklik vajaduspõhine eritoetus
Vajaduspõhine eritoetus alates 2013/2014 immatrikuleeritud üliõpilastele.
Alates 1. veebruarist 2015. a on üliõpilastel võimalus taotleda vajaduspõhist eritoetust.
Sooviavaldus toetuse saamiseks on õigus esitada üliõpilasel, kes on jäänud vastaval semestril ilma vajaduspõhisest õppetoetusest majanduslikel põhjustel, s.t. tema sissetulekud ületasid Maksu- ja Tolliameti Maksukohustuslaste registri andmetel toetuse saamiseks kehtestatud ülempiiri pereliikme kohta (alates 1. jaanuarist 2015 329 eurot kuus).
Eritoetuse suurus on 135 eurot kuus ja see määratakse üheks semestriks.
Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord
Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise vorm
RIiklik vajaduspõhine õppetoetus
Alates 2013/2014. õppeaastast sisseastunud vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid toetab riik kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Vajaduspõhine õppetoetus on kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega.
Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:
- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
- kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/2014. õppeaastal või hiljem;
- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
Vajaduspõhise õppetoetuse kirjeldus
Täiendav selgitus õppetoetusest
Vajadusõpõhise õppetoetuse taotlemise vorm
Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris
I Üldsätted
1. Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari (edaspidi: seminar) vajaduspõhise eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning kord kehtestatakse Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel.
2. Vajaduspõhine eritoetus on üliõpilasele tema majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks juhul, kui üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud.
II Vajaduspõhise eritoetuse taotlemine
3. Vajaduspõhise eritoetuse taotlemiseks esitab üliõpilane kirjaliku vormikohase taotluse koos vajalike tõendusdokumentidega õppesekretärile.
4. Üliõpilasel on võimalus esitada taotlus vajaduspõhise eritoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks vähemalt kaks korda õppeaastas: septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.
5. Üliõpilasel on õigus saada vajaduspõhist eritoetust, kui:
ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
tema ja perekonnaliikmete keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.
6. Vajaduspõhise eritoetuse taotlemisel esitab üliõpilane järgmised dokumendid:
perekonnaliikmete koosseisu tõend (väljatrükk portaalist eesti.ee);
eritoetuse taotlemisele eelnenud viimase kolme kuu keskmise sissetuleku tõend (väljatrükk e-maksuametist) ja/või
töötuna arvele võtmise tõend ja/või
töövõime püsiva kaotuse tõend või
muud perekonna sissetulekuid tõendavad dokumendid.
7. Seminaril on õigus kontrollida õppetoetuse saamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.
III Vajaduspõhise eritoetuse määramine
8. Vajaduspõhiste eritoetuste arv sõltub seminarile vastavaks õppeaastaks eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondi mahust.
9. Eritoetuse suurus on 135 eurot kuus. Üliõpilasel ei ole õigust saada samaaegselt nii vajaduspõhist õppetoetust kui ka vajaduspõhist eritoetust.
10. Õppesekretär kontrollib kõigi taotluse esitanud üliõpilaste vastavust käesolevas korras toodud nõuetele.
11. Vajaduspõhise eritoetuse määramise otsustab rektori nõukogu õppesekretäri poolt ettevalmistatud materjalide alusel.
12. Rektori nõukogu eelistab toetuse määramisel üliõpilasi, kelle:
sissetulekute langus on seotud üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisega;
sissetulekute langus on seotud üliõpilase või tema perekonnaliikme töövõime püsiva kaotusega;
kuu sissetulek perekonnaliikme kohta on kõige madalam.
IV Vajaduspõhise eritoetuse maksmine
13. Vajaduspõhist eritoetust makstakse kord kuus alates taotlemise õppekuust üldjuhul 25. kuupäevaks.
14. Vajaduspõhise eritoetuse maksmine katkestatakse, kui üliõpilane siirdub akadeemilisele puhkusele. Akadeemilise puhkuse lõppedes tuleb esitada uus taotlus.
15. Vajaduspõhise eritoetuse maksmine lõpetatakse üliõpilase eksmatrikuleerimise korral.
V Rakendussätted
16. Käesolevat korda kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2014/2015. õppeaasta teisest semestrist.
Kinnitatud EMKTS rektori nõukogus 4.02.2015
Alates 2013/2014. õppeaastast sisseastunud vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid toetab riik kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Vajaduspõhine õppetoetus on kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega.
Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:
- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
- kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/2014. õppeaastal või hiljem;
- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi. Näiteks suundub 19-aastane tartlane TTÜ-sse õppima ning kirjutab end sisse ka Tallinna linna. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse arvesse, et ta kuulub oma Tartus elavate vanematega ühte perekonda. Tudengi pereliikmeteks loetakse samuti kuni 24-aastased õed-vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes ning kutse- või kõrgharidust täiskoormusega nominaalaja piires. Tudengi pereliikmeteks ei loeta tema vanema uut elukaaslast ning tolle lapsi, olenemata sellest, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ühtivad.
Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna. Näiteks 22-aastane tudengist lapsevanem, kes elab küll oma vanematega koos ühel aadressil, moodustab sellegipoolest koos oma lapsega iseseisva perekonna.
25aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.
Kui üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning ta on esitanud seda tõendavad dokumendid, ei loeta tema perekonnaliikmete hulka tema vanemaid, õdesid, vendi, poolõdesid ja poolvendi.
Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. Näiteks kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele toetuse saamise jooksval kuul enne 7. tööpäeva, siis jooksva kuu eest toetust ei saa, kui läheb peale 7. tööpäeva, saab toetust ka jooksva kuu eest.
Kui üliõpilane naaseb akadeemiliselt puhkuselt sel samal semestril, mil taotles õppetoetust, jätkatakse maksmist automaatselt puhkuse lõppemise kuule järgneval kuul. Tulles puhkuselt õppetoetuse saamise semestrile järgneval semestril, tuleb esitada uus taotlus.
Õppetoetuse suurus
| Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta | 82,26–164,50 eurot | kuni 82,25 eurot | 164,51–329 eurot |
| Õppetoetuse suurus | 220 eurot | 135 eurot | 75 eurot |
Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. See on tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad. Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas, mis on üldjuhul samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine.
Õppetoetuse taotlemine
Taotlus tuleb esitada riigiportaalis eesti.ee.
Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitame siiski taotlus esitada semestri esimesel kuul - septembris või veebruaris.
Ühes semestris on võimalik õppetoetuse taotlemise positiivne otsus saada üks kord. Otsus kehtib terve semestri jooksul ning toetuse summa määramisel lähtutakse taotluse esitamise ajahetkel kehtivatest andmetest. Juhul, kui üliõpilane saab semestri jooksul 25-aastaseks, aga on toetuse taotlusele saanud eelnevalt (24-aastaselt) positiivse otsuse, ei ole võimalik enam uut taotlust esitada ega seega ka toetuse summat semestri jooksul muuta.
Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist.
Õppeasutused täiendavad õppekava täitmise andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis kevadsemestri kohta kuni septembrikuu ning sügissemestri kohta kuni veebruarikuu lõpuni. Fikseeritud andmeid muuta ega kustutada võimalik ei ole. Enne taotluse esitamist soovitame pöörduda õppimise andmete kontrollimiseks õppeasutuse poole.
Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega. Kui süsteemi sisestatud õppekoormus ja -maht ei vasta taotlemise tingimustele, ei ole võimalik õppetoetust saada.
Kui tudeng leiab, et riigiportaalis puuduvad tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta asjakohased andmed, saab ta vastavaid dokumente sinna ise juurde lisada.
Välisriigis õppivad tudengid
Välisriigis õppides ei saa vajaduspõhise õppetoetuse taotlust esitada läbi riigiportaali eesti.ee. Taotlus koos dokumentidega tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu).
Vajalikud dokumendid:
- vajaduspõhise õppetoetuse taotlus;
- isikut tõendava dokumendi koopia;
- perekonnaliikmete andmed (Rahvastikuregister) vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele.Esitada tuleb ka õdede, vendade, poolõdede, poolvendade isikut tõendavate dokumentide koopiad. Täisealiste õppivate õdede, vendade, poolõdede, poolvendade puhul tuleb esitada õppimist tõendav dokument (õppeasutus);
- perekonnaliikmete 2013. a tulud. Iga pereliikme kohta eraldi väljavõte, (Maksu- ja Tolliamet);
- tõend täiskoormusega õppimise (edaspidi iga kuu alguses) kohta, sh peab olema märgitud õppetase, tudengi õppekava nominaalaeg (õppeasutus);
- tõend eelneval semestril täidetud ainepunktide kohta (ei kehti esimesel semestril õppimise kohta), Õppekava järgi täitmisele kuuluvad ainepunktid (EAP) ja arvestatud ainepunktid (kumulatiivne õppekava täitmise protsent, õppeasutus).
Muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, notariaalselt kinnitatud tõlget vaja esitada ei ole.
Õppetoetuse väljamaksmine
Taotluse esitamise kuul makstakse toetus välja seitse päeva pärast taotluse rahuldamist.
Kui tudeng esitab õppetoetuse taotluse kuu viimastel päevadel, hiljem kui seitse tööpäeva enne kuu lõppu, siis makstakse taotluse kuu toetus talle välja järgmisel kuul koos jooksva kuu toetusega.
Semestri teistel kuudel makstakse toetust iga kuu esimese seitsme tööpäeva jooksul.
Kui tudeng on lisanud taotluskeskkonnas täiendavaid dokumente, pikeneb dokumentide menetluse tõttu toetuse väljamaksmine maksimaalselt 10 päeva.
Toetus kantakse tudengi pangakontole, mille numbri ta taotlemisel esitab.