Koroonaviiruse eriolukord

Seoses koroonaviiruse levikust põhjustatud eriolukorraga toimuvad õppesessioonid veebipõhise ja iseseisva õppe kombinatsioonina. Meie eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel lõpetada semester enne suve, kasutades muudetud ja paindlikku tunniplaani. Igal õpetajal kohustus kontakteeruda otse oma üliõpilastega ja anda edasi oma ootused seoses õppekava täitmisega.

Üliõpilastel on kohustus kontrollida pidevalt oma Seminari e-posti (@emkts.ee), et olla informatsiooni ja õppetöö juhistega kursis.

Vaimuliku kogukonnana leiame veebipõhist võimalust üksteisega kohtumiseks, palvetamiseks ja julgustuseks. Otsigem üheskoos Jumala palet ja tahet selles olukorras. Maailm võib muutuda! Millist vastust ootab Jumal Sinult ja Sinu koguduselt?

Kristuses,

Mark Nelson,
dekaan


Õppeaasta kestab augusti lõpust juuni alguseni ja jaguneb sügis- ja kevadsemestriks. Igas kuus on üks sessioon, kokku 11 sessiooni aastas. Iga sessioon kestab 4 päeva: kolmapäevast laupäevani. Kõik kolm kursust õppivad koos vaid augusti, detsembri ja juuni sessioonil. Teistel sessioonidel õpib üks kursus eraldi või koos ühe teise kursusega.

 
Nädalate kava 2019/2020 näitab mis nädalatel toimub semestri lõikes õppetöö. Sügissemester algab augusti lõpust ja kestab kuni detsembri alguseni. Kevadsemestri esimene sessioon on jaanuaris ja viimane juunis. Juunis lõppeb ka õppeaasta. Juulis on seminari suvepuhkus ja õppesessioone ei toimu.
 
Nädalate kava 2020/2021 on nähtav siin.

Tunniplaan

Tunniplaani tabel näitab õppeaineid, mis toimuvad sessiooni lõikes. Faili igal lehel on ühe sessiooni tunnikava.

Teoloogia ja misjon õppekava

Misjoni rõhutamine õppekava konkreetse fookusena tähistab teadlikku suunitlust kiriku ja kiriklike institutsioonide avatusele ja valmisolekule kohaliku kogukonna (laiemalt ka kogu ühiskonna) erinevatel viisidel teenimiseks, arvesse võttes kultuurilist ja sotsiaalset konteksti ning kogukonna konkreetseid vajadusi.

1.   ÜLDSÄTTED

1.1. Õppekorralduseeskiri on Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari (edaspidi seminar) õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.

1.2. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile seminari õppejõududele, töötajatele ning üliõpilastele.

1.3.Õppekorralduseeskiri kinnitatakse seminari õppenõukogu poolt. Muudatused ja täiendused kinnitab õppenõukogu.

1.4. Rektori nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju.

1.5. Eeskirjas kasutatavad mõisted on järgnevas tähenduses:

Euroopa ainepunkt (EAP) – õppetöö mahuühik, millele vastab 26 tundi tööd (nii auditoorset kui iseseisvat ning teadmiste kontroll.

Eksmatrikuleerima - üliõpilaste nimekirjast välja arvama.

Immatrikuleerima - üliõpilaste nimekirja arvama.

Reimmatrikuleerima - üliõpilaste nimekirja taasarvama.

Nominaalne õppeaeg – arvestuslik aeg õppekava täitmiseks.

Õppeaasta – seminari õppeaasta kestab 1. augustist 31. juulini.

Õppeaine - teatud konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste hulk, mida õpetatakse erinevates vormides ja mille omandamist kontrollitakse eksamite ja arvestustega.

Õppekava – õpingute alusdokument, mis määrab läbiviidava õppe eesmärgid, nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu ja mahu ning lõpetamise nõuded.

Õppenõukogu - teaduskonna kõrgeim kollegiaalne organ, kuhu kuuluvad rektor, dekaan ja korralised õppejõud, õppesekretär, tõlkide ning üliõpilaste esindajad.

Valikaine  -  seminari poolt õppekava täitmiseks pakutud aine lisaks kohustuslikele ainetele.

Vabaaine  - ülekantud aine teisest koolist, teisest õppekavast või VÕTA alusel.

Välisüliõpilane - EMKTS-I immatrikuleeritud Eestis alaliselt mitteelav välisriigi kodanik

2.   IMMATRIKULEERIMINE

2.1. Seminari on võimalik astuda keskharidusega  Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel  ja ajutise või alalise elamisloa alusel Eestis elavatel mittekodanikel.

2.2. Üliõpilaste vastuvõtu otsustab vastuvõtukomisjon (EM Kiriku superintendent, rektor, dekaan ) üliõpilaste kirjalike avalduste, koguduse vaimuliku soovituse ja suulise vestluse põhjal.

2.3. Üliõpilased immatrikuleeritakse vastuvõtukomisjoni otsuse alusel rektori käskkirjaga. Kahele esimesele õppesessioonile mõjuva põhjuseta mitteilmunud üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

2.4. Õppeaasta jooksul võib erandkorras immatrikuleerida üliõpilast arvestades tema varasemaid õpitulemusi.

2.5. Reimmatrikuleerimine toimub isikliku avalduse ja koguduse vaimuliku soovituse alusel rektori käskkirjaga.

3.   ÕPPEKAVA

3.1. Seminaris toimub õpe rakenduskõrgharidusõppes, nominaalseks õppeajaks on kolm aastat.

3.2. Õppetöö toimub õppekava alusel. Teoloogia ja misjoni õppekava maht on 180 EAP. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP.

3.3.Iga õppeaine kohta on olemas ainekava, mis sisaldab aine nimetuse ja koodi, aine eesmärgid, õpiväljundid ja aine sisu lühikirjelduse teemade kaupa, õppejõu nime, ainemahu, eeldusained, kirjanduse loetelu, teadmiste kontrolli vormid ja hindamiskriteeriumid.

3.4.Uue õppekava avamise, muutmise ja lõpetamise korra kehtestab õppenõukogu.

4.   ÕPPETÖÖ VORMID

4.1. Õppetöö toimub seminaris statsionaarõppes, õppesessioonidena (tsükliõpe).

4.2. Seminaris on võimalik õppida:

4.2.1.  Täiskoormusega - üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (ehk miinimum 45 EAP õppeaastal).

4.2.2.  Osakoormusega - üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 74 protsenti (ehk 30-44 EAP õppeaastal).

4.2.3.  Eksternina - Eksternõpe on avatud nendele, kellel on soov omandada teoloogiline haridus, aga puudub võimalus õppida täis- või osa- koormusega.

Eksternõppija vastuvõtt toimub üliõpilastega samadel tingimustel. Eksternõppija ei ole üliõpilane, kuid tal on võimalus täita õppekava oma tempos, sealhulgas sooritada ained ning kaitsta lõputöö. Ekstern osaleb õppetöös koos üliõpilastega ja läbib ained samadel tingimustel. Õppekava täies mahus täites väljastatakse eksternile diplom ja akadeemiline õiend.

Eksterniga sõlmitakse igal semestril õppeteenuse osutamise leping ning ta maksab õppetasu vastavalt lepingus märgitud õppeainete mahule ainepunkti hinna alusel.

Eksternil on ligipääs EMK TS õppesüsteemile, s.h. e-posti aadress, kasutajatunnus ja parool.

4.2.4.  Vabakuulajana (VK) - kes on registreerunud teatud kursusele, külastab vastavaid loenguid ja osaleb klassidiskussioonis, kuid ei soorita arvestustöid ega eksameid. Vabakuulaja maksab õpingute eest ainepunkti hinna alusel.

4.3. Õppetöö toimub kontaktõppes, iseseisva, praktilise tööna või e-õppes.

       Õppetöö vormide osakaal määratakse ainekavas.

4.4. Kontaktõpe toimub loengu, seminari või muus ainekavas märgitud vormis.

4.5. Praktiline töö on õppeeesmärkide saavutamiseks korraldatav õppetöö praktikumi, harjutustunni või mõnes muus ainekavas määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö.

4.6. Iseseisev töö on õppija iseseisev teadmiste omandamine ja tõstatunud probleemide käsitlemine õppejõu juhendamisel, see võib toimuda ka interaktiivses e-õppe vormis.

4.7. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikaineteks.

4.8. Kohustuslikud ja valikained registreerib üliõpilane semestri alguses selleks kehtestatud tähtajaks elektrooniliselt ÕIS-s.  Õppeaineid võib lisada ka vahetult enne ainekursuse algust vastava avalduse alusel. Kui üle poole ainekursusest on läbi, ei saa sellest ainest enam loobuda ega muuta seda vabakuulatavaks.

4.9. Kontaktõppe ajalise jagunemise määrab tunniplaan.

4.10. Üliõpilane on kohustatud osalema 75% vastava õppeaine loengutest.

5.   EKSAMITE, ARVESTUSTE JA KAITSMISTE KORRALDUS

5.1. Õpiväljundeid hinnatakse eksamitel, arvestustel, kaitsmisel, kus saadud  hinded  fikseeritakse hindamisprotokollis. Hinnata võib ka jooksva õppetöökäigus toimuvaid kontrolltöid, referaate, esseesid jne, mida ei kanta protokolli, ent mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinnete kujunemisele. Teadmiste kontrolli vormid on iga õppeaine jaoks määratud ainekavas.

5.2. Õppeaine hindamise vormid on diferentseeritud hindamine ehk eksam ja mittediferentseeritud hindamine ehk arvestus. Arvestuse edukas läbimine märgitakse tähisega P, läbikukkumine aga F.

Diferentseeritud hindamisel kasutatakse hinnete skaalat: A, B, C, D, E vastavalt hindamiskriteeriumidele.

F tähistab läbikukkumist, puudulikku hinnet – õpilastel puudub miinimumteadmiste tase.

Iseloomustamaks õppija üldist edukust kogu perioodil kasutatakse kaalutud keskmist hinnet (KKH). Selleks korrutatakse iga õppeaine hinde numbriline väärtus (A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F ja IC = 0) selle kursuse arvestuspunktidega, kõikide ainete korrutised liidetakse kokku ja saadud summa jagatakse kogu õppeperioodil saadud arvestuspunktide summaga. Diplomi saamiseks peab keskmine hinne olema vähemalt 2,0.

5.3. Positiivsele hindele sooritatud eksami või arvestustöö kordussooritus on võimalik vaid kokkuleppel õppejõuga ning uus hinne ei saa olla kõrgem kui B.

5.4. Õppejõud teeb ainekursust alustades üliõpilastele teatavaks eksami (arvestustöö) läbiviimise vormi ning nõuded, mis on eksamile lubamise eelduseks.

5.5. Kui aine lõpeb eksamiga, tuleb selleks pakkuda 2 kuupäeva. Esimene kuupäev on kirjas ainekavas ja teine kuupäev lepitakse vajadusel kokku õppejõuga. Kolmandal korral eksami sooritamise eest tuleb tasuda korduseksami tasu, mille kehtestab rektori nõukogu. Kui online eksam on avatud rohkem kui kaks päeva, siis uut eksami kuupäeva ei pakuta ilma korduseksami tasuta.

5.6. Üldjuhtumil eksami või arvestuse mittesooritamine ühes õppeaines ei välista eksamite või arvestuste sooritamist ettenähtud tähtaegadel teistes õppeainetes (juhul, kui teaduskonna eksamite korraldus ei sätesta teisiti).

5.7. Eksamitele mitteilmumisel tehakse protokolli üliõpilase kohta märge "mitteilmunud". MI pannakse  lõpetamata kursuse puhul välja kaks nädalat pärast semestri lõppu (kui ei ole eraldi kokkulepet õppejõuga). Eksamil keelatud abivahendeid kasutanud üliõpilaste eksamiprotokolli kantakse mitterahuldav hinne.

5.8. Pärast kolmekordset ühe ja sama õppeaine eksami või arvestuse negatiivsele hindele sooritamist üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Reimmatrikuleerimisel on õigus sooritada eksam samas õppeaines üks kord.

5.9. Eksamineeritaval on õigus:

5.9.1. esitada eksami või arvestuse tulemustega mittenõustumisel kirjalik protest dekaanile kahe tööpäeva jooksul pärast eksami või arvestuse tulemuste väljakuulutamist. Dekaan moodustab 3-liikmelisi komisjon õppejõududest kes lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse esitamist.

5.9.2. tutvuda oma kirjaliku tööga kahe tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamist.

       Eksamineerijal on õigus:

5.9.3. määrata eksamineerimise vorm ja kord (suuline, kirjalik või e-keskkond).

5.9.4. eemaldada üliõpilane eksamilt või arvestuselt keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise eest.

5.10.  Kui üliõpilase töös leidub plagiaati, võib õppejõud nõuda temalt töö ümberkirjutamist. Kui plagiaati esineb aga suures ulatuses, võib õppejõud nõuda ainekursuse kordamist. Õliõpilane võib õppejõu otsuse vaidlusta esitades dekaanile kirjaliku protesti.

5.11. Õppejõud määravad ise tööde laekumise/eksami tähtajad. Ainekavas määratud tähtajast hiljem laekunud tööde puhul on õppejõul õigus alandada hinnet ühe palli võrra, kui üliõpilane ei ole kirjalikult taotlenud tähtaja pikendamist enne seatud kuupäeva ning saanud õppejõu nõusolekut.

5.12. Semestri ülesannete esitamise viimane tähtaeg on kevadsemestri  puhul 31. august ja sügissemesti puhul 31. jaanuar kui õppejõud ei ole määranud teist lõpptähtaega. Peale neid kuupäevi ei ole võimalik tööd esitada ja tudengil on vaja aine uuesti võtta järgmisel korral, kui ainet pakutakse, ja selle eest maksta korduseksami tasu.

5.13. Lõpueksamile või diplomitöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine ja praktikate sooritamine. Lõpueksami ja diplomitöö sisulised nõuded ja vastuvõtva komisjoni kinnitab rektor.

6. VARASEMA ÕPI- JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE (VÕTA)

6.1.  Üliõpilane või eksternõppija võib taotleda viimase seitsme aasta jooksul toimunud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel vastavalt VÕTA eeskirja sätestatud tingimustele ja korrale.

 7.ÕPPETÖÖ KATKESTUSED

7.1. Akadeemiline puhkus

7.1.2.   Akadeemiline puhkus on üliõpilaste vabastamine omal soovil õppetööst üks kord õppeaja jooksul kuni üheks aastaks, tervislikel põhjustel erandkorras kuni kaheks aastaks. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab üliõpilane raviarsti tõendi, õppetööle naasmiseks on samuti vajalik arsti luba.

7.1.2.   Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel on üliõpilasel võimalik taotleda 1 aasta akadeemilist puhkust lisaks (aluseks on kutse kaitseväe tegevteenistusse).

7.1.3.   Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega, mis on esitatud dekaani nimele. Akadeemiline puhkus vormistatakse dekaani käskkirjaga.  

7.1.4.   Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad EMKTS üliõpilaste hulka.

7.1.5.   Esimesel semestril  võimaldatakse üliõpilastele akadeemilist puhkust ainult tervislikel põhjustel.

7.1.6.   Akadeemilise puhkuse taotlemine ei ole reeglina lubatud 2 kuud enne semestri arvestuslikku lõppu, välja arvatud tervislikel põhjustel.

7.1.7.   Üliõpilasel on õigus viibida lapsehoolduspuhkusel Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud korras.

7.1.8.  Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigus täita õppekava (võtta ainekursusi või sooritada eksameid), välja arvatud juhul, kui ta on: 1) keskmise, raske või sügava puudega isik või 2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või 3) akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

7.2.    Eksmatrikuleerimine

7.2.1.   Eksmatrikuleerimine toimub:

a). üliõpilase enda soovil

b). EMK Teoloogilise Seminari algatusel

c). seoses teise kõrgkooli siirdumisega

d). kõrgkooli lõpetamisega

7.2.2.   Eksmatrikuleerimine omal soovil toimub üliõpilase avalduse alusel, mis esitatakse rektori nimele. Soovi ei ole vaja põhjendada.

7.2.3. Eksmatrikuleerimine Seminari algatusel toimub järgmistel põhjustel:

a). õppekava mittetäitmise (edasijõudmatuse) tõttu juhul, kui üliõpilasel on üle kahe akadeemilise võlgnevuse

b). pärast ühe ja sama eksami või arvestuse kolmekordset mittesooritamist

c). üliõpilase mittesobiva käitumise tõttu, kui sellele on eelnenud suuline noomitus ja karistusena kirjalik hoiatus

d). mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese õppesessiooni jooksul mitteilmumisel

e). õppemaksu tähtaegse maksmata jätmise korral

 f). üliõpilase teovõimetuks tunnistamise korral

 Seminari algatusel toimuva eksmatrikuleerimise põhjus peab olema näidatud rektori käskkirjas.    

7.2.4. Eksmatrikuleerimine seoses kõrgkooli lõpetamisega toimub pärast õppekava täitmist täies mahus.

7.2.5. Diplomi vormistamise aluseks on üliõpilase poolt õppekava täitmise järel välja antud rektori käskkiri.

7.2.6. Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord on kehtestatud Eesti Vabariigi poolt  iseseisva aktiga.

7.2.7. Diplomite ja akadeemiliste õiendite dublikaatide väljaandmise kord on kehtestatud Haridus- ja teadusministri määrusega.        

8. ÕPINGUTE LÕPETAMINE

8.1.  Õppija loetakse õpingud lõpetanuks ja eksmatrikuleeritakse, kui ta on täitnud õppekava täies mahus.

8.2. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täies mahus täitnud üliõpilasele väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormistatud diplom, akadeemiline õiend ja inglisekeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

8.3.   Diplom cum laude väljastatakse üliõpilasele, kes sooritas kõik eksamid hinnetele A, B ja C, diplomitöö hindele A ning kelle kaalutud keskmine hinne on 4,60 või kõrgem.

8.4.  Praktilise teoloogia ühe-aastase põhikursuse lõpetajale võib anda seminari poolt sellele vastav tunnistus ning hinneteleht.

 
 

Kinnitatud õppenõukogu koosolekul  6. novembril 1998

Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul  31.  aug. 2002

Muudatused  kinnitatud õppenõukogu koosolekul 29. jaan. 2009.

Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 3. märtsil 2011.

Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 28. jaanuaril 2014.

Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 10. juunil 2016.

Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 12 oktoobril 2017.

Muudatused kinnitatud õppenõukogu koosolekul 11 veebruaril 2020.

 

EMK Teoloogiline Seminar toetab üliõpilasi nõustamisega järgmiste küsimuste puhul:

Õppenõustamine, mille eesmärgiks on aidata üliõpilasi õppekavasse puutuvas ja üldistes õppekorralduse küsimustes.
Nõustab õppekorralduse assistent, teisipäevast reedeni kell 10.00-14.00.
Tel: 66 88 467, e-mail: seminar®emkts.ee

VÕTA nõustamine, mille eesmärgiks on varasemate õpi- ja erialase töökogemuse arvestamisega seotud küsimustega tegelemine.
Nõustavad õppekorralduse assistent, tel: 66 88 467, e-mail: seminar®emkts.ee ja dekaan Mark Nelson, tel: 66 88 462, e-mail: mark.nelson®emkts.ee

 

1. Ainete deklareerimine

Ainete deklareerimine toimub ÕIS keskkonnas iga semestri alguses. Ained lisatakse sama rühma (kursuse) tudengitele automaatselt. Valikained ei lisandu automaatselt, need tuleb ise deklareerida oma õppekavast.

Tudengid, kes õppivad osakoormusega või eksternina peavad ise deklareerima ÕIS süsteemis aineid, mida nad kavatsevad võtta.

Varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) hindamise ja arvestamise kord

I Üldsätted

1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) aluseks on Eesti Vabariigi Kõrgharidusstandard peatükk 4.

 2. Käesolev kord reguleerib õpitulemuste arvestamist EMK Teoloogilises Seminaris õppides, arvestades üliõpilase varasemaid õpinguid ja töökogemust.

3. VÕTA taotluse protsess on tasuline. VÕTA taotlusi tasustatakse 1 EAP tasumääraga. Tasumäär kehtib ühe diplomi/tunnistuse/täiendkoolituse/ töökogemuse hindamisel 10 EAP ulatuses.

4. VÕTA toimub individuaalse hindamise korras.

Üliõpilaste õppeteenustasu 2019/20 õppeaastal: 1870 € õppeaastas.

Eesti residentidest tudengid võivad esitada avalduse Rektori nõukogule õppeteenustasu soodustuse taotlemiseks esimese õppeaasta alguses ja igal järgneval õppeaasta alguses. Teisel ja järgneval aastal võib tudeng taotleda õppeteenustasu soodustust kui ta on täitnud õppekava vähemalt 75% ulatuses ja osaleb jätkuvalt aktiivselt koguduse töös. Soodustuse avaldus tuleb esitada rektori nõukogule. Soodustuse saamise üle otsustab rektori nõukogu, kes arvestab tudengi majanduslikku vajadust, akadeemilist edasijõudmist ja aktiivsust koguduse töös. Soodustuste määrad on alljärgnevad:

  • Metodisti Kiriku liige 50% ulatuses (makstes õppeteenustasu 935 € õppeaastas). Sooduse taotlemiseks palun laadige alla metodisti soodustuse avaldust, täitke see, salvestage ja saatke seminar(ät)emkts.ee hiljemalt 15. septembriks.
  • Muu kristliku kiriku liige 30% ulatuses (makstes õppeteenustasu 1320 € õppeaastas). Sooduse taotlemiseks palun laadige alla mitte metodisti soodustuse avaldust, täitke see, salvestage ja saatke seminar(ät)emkts.ee hiljemalt 15. septembriks.

Üksikute õppeainete võtmisel rakendub 1 ainepunkti (EAP) tasumäär 32 €.

Muudatused järgneva õppeaasta õppeteenustasus avaldatakse seminari kodulehel hiljemalt jooksva õppeaasta märtsikuu jooksul.

ÕPPETEENUSTASU TASUMISE KORD

Õppemaksu tasutakse kaks korda aastas:

  • I semestri õppemaks 15. oktoobriks
  • II semestri õppemaks 15. märtsiks

Õppemaksu tasumisega viivitamise puhul rakendub tasumata summale viivis 0.2% päevas.

Õpingute katkestamise korral või tundidesse mitte ilmumise korral juba tasutud õppemaksu ei tagastata.

TASULISED TEENUSED

Tasumäära ühik on õppeteenustasu 1 ainepunkti (EAP) eest vastaval aastal kehtiva õppeteenustasu tasumäära alusel.

  • Korduseksami soorituse taotlus (kui tudeng ei ole sooritanud eksamit ettenähtud kuupäevadel ja taotleb uut sooritusvõimalust) (1 EAP tasumäär)
  • Aine kordussoorituse tasu (kui tudeng oli varasemalt ainele registreeritud ja ei ilmunud õppetööle/või ei sooritanud ainet positiivsele hindele) (1 EAP tasumäär)
  • VÕTA taotlus (1 EAP tasumäär kehtib ühe diplomi/tunnistuse/täiendkoolituse/ töökogemuse hindamisel 10 EAP ulatuses).
  • Tõlke teenustasu (1EAP tasumäär). Tõlget vajav tudeng on kohustatud loengusse või kokku lepitud kohtumisele mitte ilmumisest teavitama. Tõlke teenustasu rakendub kui tõlk on välja kutsutud, aga tõlget vajav tudeng ei ilmu kohale loengule või kohtumisele ja ei ole sellest 24 tundi ette teavitanud. Tõlk ei ole kohustatud ootama tõlget vajavat tudengit kauem kui 1 loengutund (45 minutit).
  • Taasimmatrikuleerimise avaldus (1EAP tasumäär).
  • Duplikaat
    • Diplomi duplikaadi väljaandmine. (1 EAP tasumäär)
    • Akadeemilise õiendi (sh hinnetelehe või õppekava täitmise tulemusi kajastava muu dokumendi) duplikaadi väljaandmine. (1EAP tasumäär)
    • Ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement) duplikaadi väljaandmine (1EAP tasumäär)

Teenuste osutamisel esitatakse arve. Arve tasumisega viivitamise puhul rakendub tasumata summale viivis 0.2% päevas.

Riiklik vajaduspõhine eritoetus

Vajaduspõhine eritoetus alates 2013/2014 immatrikuleeritud üliõpilastele.
Alates 1. veebruarist 2015. a on üliõpilastel võimalus taotleda vajaduspõhist eritoetust.