Arengukava 2016-2019

Teoloogilise Seminari arengukava 2016-2019 on vastu võetud
õppenõukogu otsusega 10.06.2016

1. Sissejuhatus

Teoloogilise Seminari arengukava järgmiseks kolmeks aastaks toetub põhimõtteliselt aastal 2010 esimest arengukava koostanud meeskonna poolt sõnastatud kokkukulepetele seminari arengu eesmärkides ja suundades. Oleme veendunud selles, et hariduse valdkonnas põhisuunad ja eesmärgid väga kiiresti ei muutugi; võivad aga kindlasti muutuda nende eesmärkideni jõudmise viisid ja rõhuasetused seminari prioriteetides. Ütleme selles dokumendis, et Teoloogiline Seminar seab oma eesmärgiks teeniva meelsusega teoloogiliselt haritud töötegijate ettevalmistamise kiriku ja ühiskonna tarbeks. Selleks rõhutame seminari ja kiriku vahelise praktilise koostöö tugevdamist, õppe akadeemilise kvaliteedi tagamist ning kiriku ja kogukonna teenimise põhimõtete ellurakendamist.

Arengukava on seminari jaoks oluline dokument, sest selles on sõnastatud suunad, kuhu liikuda, ja põhimõtted, mida oma arengus silmas pidada. Seminar ei eksisteeri kirikust eraldi seisva institutsioonina, ja see, milline on seminar kümne või kahekümne aasta pärast, pole vaid seminari siseasi. Teoloogilise Seminari arengukava aastateks 2016–2019 seab Teoloogilise Seminari missiooniks varustada kristlasi tasakaalustatud teoloogilise haridusega, aitamaks neil efektiivselt rakendada oma andeid ja teadmisi koguduse töös ning leida adekvaatseid lahendusi tänapäeva kiriku vajadustele. Eesti Metodisti Kiriku arengukavas on seminari roll piiritletud konkreetsete ülesannetega, mida Kirik teadlikult seminarile delegeerib. Seminari visioon Eesti Metodisti Kiriku, aga ka eesti kirikuelu ja ühiskonna elu kujundamisel laiemalt ei piirdu aga vaid otseselt temale delegeeritud funktsioonidega; seminar tahab olla ka proaktiivne, tänapäevane ja paindlikult toimiv organisatsioon, et inspireerida oma üliõpilasi ja nende kaudu kirikuid.

Elame ajal, mil koostöö – nii kirikusisene kui ka kirikute vaheline – on möödapääsmatu. Seminari üheks tugevuseks on praktiline oikumeenilisus, kus kõrvuti õpivad ja õpetavad erinevate kirikute esindajad. Aga ka erinevate kõrgkoolide koostööle rajatud tulevik on meie jaoks ainuvõimalik arengutee. Teoloogiliste kõrgkoolide ühisosa leidmisesse ning koostöösse Eestis suhtume loovalt ja proaktiivselt.  Arendame jätkuvalt sidemeid teiste teoloogiliste seminaridega Euroopas ja USA-s. Tulemuslikku koostööd soovime teha ka teiste Eesti ja Euroopa kõrgkoolidega.

Arengukava rakenduskava osa sõnastab konkreetseks ajaperioodiks konkreetsed eesmärgid ja prio-riteedid. Rakenduskava vaadatakse üle ja ajakohastatakse igal aastal, et see võimalikult hästi kajastaks seminari suundumusi ja arenguid ning oleks juhiseks seminari igapäevatöös ning tuleviku planeerimisel.

Soovin, et meie Seminar võiks kujuneda üha enam Eesti Metodisti Kiriku arengut toetavaks ja mõjutavaks usaldusväärseks partneriks. Soovin, et Seminaril oleks jätkuvalt loovat ja avatud koostöövalmidust Eestimaa erinevate kirikutega. Soovin, et Seminaril oleks oma selgepiiriline nägu ja roll teiste teoloogiliste kõrgkoolide peres. Loodan, et koos ühiste eesmärkide poole püüdlemine aitab meil Jumala abiga arengukavas seatud sihtideni jõuda.

Meeli Tankler
Rektor

2. Üldandmed

2.1. Seminari asukoht, kontaktandmed ja rekvisiidid

Seminar asub Eesti Metodisti Kirikule kuuluvas hoones, aadressil Narva mnt. 51, 10152 Tallinn.
Muud kontaktandmed ja rekvisiidid:
telefon:  66 88 467, e-posti aadress: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Reg. nr: 80196661.
Tegevuslitsents: 351-KHM

2.2. Seminari lühiajalugu

Eestis Metodisti Kiriku ajaloos on 1994. aasta väga eriline. Realiseerus ammune unistus - asutati kõrgkool, mille esmaülesandeks on valmistada ette oma kirikule pastoreid ning töötegijaid erinevate kogudusetöö valdkondade tarvis. Mõneti sai seminarile eeskujuks Asbury Teoloogiline Seminar Ameerikas. Seminari loomiseks saatis Ühinenud Metodisti Kirik Ameerikast appi Wes Griffini koos abikaasa Joyga. Üllatavalt kiiresti kohanesid Griffinid Eesti oludega ning nende panus seminari rajamisel on märkimisväärne. 1994. aasta kevadel oli Asbury Teoloogilise Seminari magistrikraadiga lõpetanud Andrus Norak, senine Tartu Metodisti koguduse pastor, kellest sai koolile esimene rektor. Aastatel 2007-2009 täitis EMK Teoloogilise Seminari rektori kohuseid dekaan Lii Lilleoja. Alates aastast 2009 on rektoriks olnud Meeli Tankler.

1994. aasta suvekuudel said nii kooli põhikiri kui õppeplaanid kokku seatud ning võeti ametisse õppejõud ja muu personal. Kõrghariduse omandamise nominaalseks õppeajaks planeeriti neli aastat, kuid juba algusest pakuti võimalust piirduda vaid aastase praktilise teoloogia põhikursusega. Augustis 1994 toimus avaseminar EMK laagrikeskuses Aa rannas. Sügisel algas regulaarne õppetöö Apteegi tänaval kiriku-keskuse kitsukestes ruumides. Tõenäoliselt andis õppejõududele ja küllap üliõpilastelegi jõudu ebamugavustest üle vaadata lootus, et ühel päeval saame täpselt seminari vajaduste järgi ehitatud kaunisse ja avarasse hoonesse Kadriorus. Esimene lend oli ja jääb ka tõenäoliselt seminari ajaloos eriliseks. Õppima olid tulnud mitmed mehed ja naised, kes juba rasketel aastakümnetel olid metodisti kirikus ustavalt tööd teinud. Vaatamata vanuselistele erinevustele said neist kõigist üllatavalt innukad tudengid, kes paistsid silma eriliselt sügavate huvide ja laia silmaringi poolest. Õppimist ei suutnud takistada seegi, et mõni neist mitut kogudust teenis ning kodus lapsed kasvamas olid. Õppejõududelgi, kes kohati vanematest üliõpilastest ligi poole nooremad olid, õnnestus sellelt kursuselt palju juurde õppida.

1998. aasta kevadel sai EMK Teoloogilisest Seminarist riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool. Oleme hetkel Eestis noorim nelja teoloogilist haridust pakkuva kõrgkooli seas. 2000. aastal alustas päevaõppe kõrval tegevust kaugõppeosakond, mis praeguseks on keskendunud välisüliõpilaste õpe-tamisele. Aastast 2006 pakub seminar võimalust õppida töö kõrvalt, koondades intensiivse loengukoormuse kolmele päeval kuus üksteist kuud aastas. Metodistide kõrval on aasta-aastalt järjest rohkem õppimas ka nelipühilasi, luterlasi, baptiste ja teiste kirikute liikmeid.

Seminari eripäraks on see, et peaaegu pooltele üliõpilastest on õppekeeleks vene keel ja mõnedele ka inglise keel. Võimalust vene keeles teoloogiat õppida, mida meie seminar ainsana Eestis pakub, on kasutanud üliõpilased Lätist, Leedust, Venemaalt, Ukrainast, Moldovast, Valgevenest ja Eestist. Inglise keeles on õppinud ja õpivad üliõpilased Lätist, Leedust, Soomest, Rumeeniast, USA-st ja Brasiiliast. Kõik loengud tõlgitakse sünkroonselt vastavalt vajadusele. Võõrkeeles õppijatele õpetakse soovi korral riigikeelt, mille praktiseerimiseks on koolis palju võimalusi.

Enamus seminari põhiõppejõududest on pikaajalise õpetamiskogemusega ja oma ala spetsialistid. Igal semestril õpetab seminaris ka külalisõppejõude erinevatest teoloogilistest kõrgkoolidest nii Eestist kui mujalt maailmast. Lisaks teoloogilistele ainetele ja piibliõppele on seminaris võimalik õppida mitmeid keeli ning erinevaid valikaineid - alates religioonipsühholoogiast ning lõpetades hümnoloogiaga.

Käesolevaks ajaks on seminari lõpetanud 208 üliõpilast (18 lendu). Vilistlased töötavad pastorite, noortejuhtide, religiooniõpetajate, kaitsejõudude- ja vanglakaplanitena ning mitmetel teistel ametikohtadel. Seminari vilistlastest on sanud ka õppejõud: Anne Saluraid, Tatjana Semjonova, Külli Tõniste ja Taavi Hollman.

EMK Teoloogilise Seminari omanäolisus peitub kindlasti ühelt poolt nelipüha-laadses õppeatmosfääris, kus teoloogilist teadmist ühes ja samas klassiruumis kuulevad ja kogevad “nende endi keeles” (Ap 2:12) eri rahvusest ning erinevatest kirikutest üliõpilased. Usume ka seda, et meie omanäolisus seisneb piibliõppe suures osakaalus ning teoreetilise õppe heas sidususes praktikaga, eriti misjonipraktikaga.

3. Hetkeolukord

3.1. Seminari üliõpilaskond

Hetkel õpib EMK Teoloogilises Seminaris 64 üliõpilast. Üliõpilased on pärit lisaks Eestile veel Ukrainast (14), Venemaalt (1), Nigeeriast (1) ja Lätist (1). Konfessioonide järgi jagunevad üliõpilased järgmiselt: metodistid 19, nelipühilased 11, baptistid 2, luterlased 1, adventistid 1, õigeusklikud 3, vabakoguduste liikmed 6, muude koguduste liikmed 21. Vanuseliselt on kõige valdavam grupp alla 30 aastased (33%).

3.2. Seminari juhtimine

3.2.1. Seminari juhivad eestseisus ja rektor. 
3.2.2. Eestseisus on seminari kõrgeim kollegiaalne juhtimisorgan. Eestseisuse liikmed valib EMK Kirikuvalitsus ja esitab kinnitamiseks EMK aastakonverentsile. Eestseisuse koosolekuid peetakse vähemalt kord aastas.
3.2.3. Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega: ÜMK Põhja-Euroopa ja Baltimaade piiskop, EMK superintendent, EMK vene töö esindaja, organisatsiooni World Methodist Evangelism/World Methodist Council esindaja ja teised omaniku poolt eestseisusesse valitud isikud. Vähemalt 1/5 eestseisuse liikmetest peavad moodustama õppejõudude esindajad ja vähemalt 1/5 eestseisuse liikmetest peavad moodustama üliõpilaskonna esindajad. Eestseisus võib kutsuda koosolekuil osalema hääleõiguseta nõuandvaid liikmeid.
3.2.3. Eestseisus koostab ja esitab omanikule seminari arengukava; kiidab heaks rektori nõukogu poolt koostatud  seminari  eelarve; kehtestab stipendiumide määrad; asutab seminari vahendite arvel eristipendiume; koostab ja esitab EMK-le kinnitamiseks seminari palgaliste ametikohtade loomise ja ametipalgad; valib seminari rektori kandidaadi ning esitleb teda EMK aastakonverentsile kinnitamiseks; kinnitab ametisse struktuuriüksuste juhid; teeb omanikule ettepanekuid seminari põhikirja muudatusteks ja täiendusteks.
3.2.4. Seminari rektori valib eestseisus kolmeks aastaks teadusliku kraadiga isikute hulgast. Rektor kinnitatakse ametisse ja vabastatakse ametist eestseisuse ettepanekul EMK aastakonverentsi otsusega.
3.2.5. Seminari rektor juhib seminari kõrgeima ametiisikuna seminari tegevust,
delegeerides teatud volitusi dekaanile ning haldusdirektorile, järgides EMK ja eestseisuse
korraldusi. Ta esindab seminari ja tegutseb seminari nimel erivolitusteta; sõlmib lepinguid ja
avab seminari pangaarveid; kannab vastutust seminari üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest; immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib
üliõpilasi. 
3.2.6. Rektori nõukogu on eestseisuse täitevorgan. Rektori nõukogusse kuuluvad rektor,
teoloogiateaduskonna dekaan, raamatupidaja ja EMK superintendent.
3.2.7. Rektori nõukogu koostab seminari eelarve projekti ja esitab selle kinnitamiseks
eestseisusele; määrab stipendiumite ning abirahade maksmise korra ja tingimused;
nimetab ametisse seminari sekretäri; kinnitab korralised õppejõud; kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded, ametijuhendi ja atesteerimise tingimused ja korra. Rektori nõukogu koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele mitte vähem kui üks kord kuus.

3.3. Pedagoogiline kaader

Seminaris töötab 4 korralist õppejõudu ja vähemalt 0,3 koormusega 4 õppejõudu. Kasutatakse külalisõppejõude Eesti teistest kõrgkoolidest ja väljastpoolt Eestit, samuti oma ala hästi tundvaid praktikuid. Enamik seminari õppejõududest omab teaduslikku kraadi. Õppejõud osalevad regulaarselt erialastel täienduskoolitustel.

3.4. Õppekorraldus

3.4.1. Õppetöö toimub seminaris intensiivsete õppesessioonidena päevaõppes ning kaugõppes.
3.4.2. Õppetöö toimub kontaktõppes, iseseisva tööna, praktilise tööna või e-õppes. 
Õppetöö vormide osakaal määratakse ainekavas. Kontaktõpe toimub loengu, seminari või muus õppekavas märgitud vormis. Praktiline töö on õppeeesmärkide saavutamiseks korraldatav õppetöö praktikumi, harjutustunni või muus ainekavas määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö. Iseseisev töö on õppija iseseisev teadmiste omandamine ja probleemide käsitlemine õppejõu juhendamisel, see võib toimuda ka interaktiivses e-õppe vormis.
3.4.3. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikaineteks.
3.4.4. Õpiväljundeid hinnatakse eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel, kus saadud hinded  fikseeritakse hindamisprotokollis. Teadmiste kontrolli vormid on õppeaine jaoks määratud õppekavas ning ainekavas.
3.4.5. Varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamine (VÕTA) toimub individuaalse hindamise korras.

3.5. Finantseerimine

Seminari finantseerimise allikateks on üliõpilaste poolt makstav õppemaks, Eesti Metodisti Kiriku eelarveline toetus ja kogudustest annetustena laekuvad summad, toetus Ühinenud Metodisti Kiriku Keskkonverentside teoloogilise hariduse fondist, toetussummad ÜMK kogudustest väljaspool Eestit, eraannetused ning projektipõhised summad. Seminari eelarve projekti koostab rektori nõukogu, kiidab heaks eestseisus ja kinnitab EMK aastakonverents.

3.6. Toetavad struktuurid

Seminari raamatukogu paikneb 142 ruutmeetril ja sisaldab 21 109 teavikut. Raamatukogu täiendab pidevalt oma fonde erialaste teavikutega, konsulteerides erialaõppejõududega. Raamatukogu komplekteerimise fookuses on metodismi ja misjoni-alane kirjandus.
Raamatukogu otsingusüsteemid on: veebipõhine elektronkataloog ja võimalus kasutada ELNET konsortsiumi kaudu elektronkataloogi ESTER.
Seminari üliõpilaste kasutuses on arvutiklass 8 arvutiga, mida hooldab IT spetsialist. IT spetsialisti hoole all on ka õpetajate toas, raamatukogus ja administratsiooni kasutuses olevad arvutid, kokku 6. Samuti haldab IT spetsialist seminari kodulehekülge ja e-õppe süsteemi DIDASKO.
Kuna seminar toimib lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles (simultaantõlkega), on eriline rõhk tõlkekabiinide (2 õppeklassis, mõlemas 2 kabiini) ja tõlkeaparatuuri laitmatul funktsioneerimisel. Selle eest kannab hoolt helitehnik.

4. Seminari missioon

Teoloogilise Seminari missiooniks on valmistada ette kristlikke töötegijaid, vaimulikke ja juhte kirikutele ning kristlikele ja heategevuslikele organisatsioonidele, pakkudes Wesley/metodismi traditsioonile toetuvat ja kiriku ja ühiskonna vajadustest lähtuvat teoloogilist kõrgharidust, toetada vaimulikku kujunemist õppeprotsessi käigus ning pakkuda kiriku ja ühiskonna vajadustest lähtuvat rahvusvahelistele nõuetele vastavat rakenduslikku teoloogilist kõrgharidust ja täiendkoolitust.

5. Seminari strateegilised eesmärgid

5.1. Teoloogiline Seminar tagab kõigis õppevaldkondades rahvusvaheliselt tunnustatud taseme.

5.2. Teoloogiline Seminar on selge identiteediga õppeasutus, mille tegevuses lähtutakse seminari eeikakoodeksist.
5.3. Teoloogiline Seminar omab tugevaid koostöösuhteid Asbury Teoloogilise Seminari (USA), EELK Usuteaduse Instituudi ja EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminariga.
5.4. Teoloogiline Seminar omab tugevaid koostöösuhteid Eesti Metodisti Kirikuga ja Eesti Kristliku Nelipühikirikuga, tutvustab oma tegevust kirikusiseselt, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutes ja ühiskonnas laiemalt.
5.5. Teoloogiline Seminar on tänapäevase infrastruktuuriga, paindlik ja hästi toimiv organisatsioon.

EMK Teoloogiline Seminar | Narva mnt 51, Tallinn | 668 8467 | seminar@emkts.ee
Pank: Eesti Metodisti Kirik | Swedbank IBAN EE842200221010980782