Teoloogia õppimine oli mul mõtteis kohe kui usklikuks sain. Kui kümmekond aastat minu pöördumisest oli möödunud, oli aeg küps.
Tahtsin tulla õppima, et omandada oma vaimuliku kutse jaoks vastav haridus ja vundament. Seminar andis laia ülevaate piiblist, kiriku ajaloost, ning vaimuliku tööga seonduvast. Selle õppeprotsessi jooksul Jumal venitas ja kasvatas mind. Palju kasvu tuli just läbi intellektuaalsete pingutuste - lugemise ja eneseväljenduse kaudu. Tänu nendele pingutustele kirjutan täna raamatuid. Pea iga õppeaine oli justkui omaette vaimulik kasvamine, mis kandis endas põnevaid ilmutuslikke momente. Õpitu on aidanud minus välja kujundada erinevaid vaimulikke distsipliine ja väärtusi, millest eriti südamelähedased on palve, paast, evangelism ja jüngerlus. Just nendest teemadest ma ka tihti kõnelen tänases teenistuses. Suhtlemispsühholoogia, nõustamine ja inimeste kuulamine-mõistmine, teadmised mida täna koguduse töös kasutan, said omandatud just seminaris. Kõige enam olen tänulik seminari õppejõudude eest, kes lisaks õpetamisele näitasid ka oma eluga eeskuju, mis osutas kõige suuremat ja jäädavamat mõju.