Minu usule tulek on tõeline Jumala ime. Minu vanemad olid ateistlikud inimesed. Minu isa Jumalapilt oli negatiivne, kuna tema ema, kes oli õigeusklik kristlane, karistas teda lapsena palju.
Mu isa pidas tervist oluliseks ja huvitus mitmesugusest kirjandusest, kus soovitati erinevaid okultistlikke praktikaid. Kodus kogesime sageli mitmesuguseid paranormaalseid nähtusi ja poltergeiste. Minu ema pidas usku Jumalasse kultuuripärandiks, sest tema isa oli kommunist.
17-aastaselt mõtlesin elu mõtte üle ja hakkasin seda otsima. Kuna olin lapsepõlves pikka aega muusikaga tegelenud, viisid mu otsingud mind peagi erinevate rokkmuusika liikide kuulamiseni ja siis hakkasin ise punkrokki ja muid stiile mängima.
1989. aastal kuulsin esimest korda uuesti sündinud kristlase tunnistust. See mõjutas minu saatust, sest rääkisin sellest tunnistusest oma tulevasele naisele meie esimesel kohtingul. Ma ei teadnud siis, et ta oli varem öelnud, et ta ei abiellu ateistiga. 90. aasta suvel koges mu tulevane naine rokkooperis „Jesus Christ Superstar“ Jumala puudutust, meeleparandust ja uuestisündi. Sama aasta sügisel ristiti mind õigeusu kirikus. Detsembris 1990 abiellusime. Meie abielu esimene aasta oli väga raske, kuid me ei andnud alla.
Samal 1992. aastal kolisime Eestisse, see oli raske aeg. Pooled minu sõpradest olid narkomaanid, pooled gängsterid. Lõpuks 1993. aastal kolisime Kohtla-Järvele, mis päästis meie pere. 1993. aasta sügisel haigestus mu ema raskelt ja mu naine pühendas lõpuks oma elu Jumalale. Arstid ei andnud mingit võimalust paranemiseks, kuid mu ema sai uuesti jalule. 1993. aastal alustati Kohtla-Järvel Jumala Sõna kogudust ja 1994. aasta alguses kutsus meid kirikusse üks naine, kes aitas mu ema haigusest taastuda, et pastor Vladimir Sednev saaks meie poega õnnistada. Pastori jutluse ajal kõneles Jumal minuga ja noomis mind mu pattude eest. Ma mõistsin, et Jumal teab kogu mu elu. Ja ma elasin tol ajal topeltelu. Ma ei tahtnud, et mu naine saaks teada minu elu teisest poolest Jumalast, kellega ta oli hakanud suhtlema. Ja nii tegin otsuse teha meeleparandus ja loobuda kõigist pattudest. Mõned kuud hiljem seisin Narvas evangelisatsioonikoosolekul ja lugesin meeleparanduspalve. Seejärel mõtisklesin veel mõnda aega ja 1995. aasta veebruaris pühendasin oma elu Jeesusele Kristusele, võttes vees ristimise usus Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Ja sellest hetkest alates ei ole ma Jumala armu läbi enam kunagi Jumalast eemale langenud. Kirikus olin seotud erinevate teenimistega: jumalateenistus, laste- ja noorsootöö, vanglateenistus, rehabilitatsiooniteenistus, teatriteenistus, pastoraalne teenistus. 2012. aastal ordineeriti mind Kohtla-Järvel asuva Eesti Täieliku Evangeelse Koguduse „Jumala Sõna“ pastoriks. Maikuus 2023. aastal otsustasin koguduse kasvu tõttu hakata täiskohaga pastoriks. Kuna mõistsin vajadust laiendada oma silmaringi ja vajadust seminariõppe järele, otsustasin kohe minna seminari. Usun, et tulevikus avaneb võimalus ka magistrikraadi omandamiseks.
