Asusin 2021. aastal õppima EMK Teoloogilisse Seminari, sest …. sest ma tundsin, et nüüd on õige aeg. Olin seda Jumala kutse enda sees aastast aastasse edasi lükanud, kuni korraga tundsin rahu enda sees – nüüd olen selleks valmis.
See oli usus tehtud samm, sest juba enne õppima asumist olid minu päevad täis tegevusi – igapäevane palgatöö, kaasalöömine koguduses, iganädalane kodugrupp. Aga kui Jumal annab igatsuse, siis loob ta ka võimalused. Nii ongi endale ootamatult mahtunud esmapilgul täistuubitud igapäevaellu ka kooliõpingud ja praktika ja kodutööd. Ja ka uued väljakutsed! Olen Jumalale tänulik, et saame seminaris õppida koos abikaasaga, teineteist innustades ja julgustades.
Mis on muutunud minus nende kolme õppeaasta jooksul? Seda, mida ma õpingute läbi olen seminarist saanud, on palju rohkem, kui alguses arvasin saavat. Sügavamad teadmised Piiblist, kiriku ajalugu, kreeka keele algteadmised, hingehoid – seda kõike võis eeldada. Ent tänu seminarile on minu ellu tulnud rida põnevaid ja väljakutsuvaid ülesandeid – teenimine imearmsas Reeküla koguduses, teadmised erinevate konfessioonide kohta, toiduabi jagamine keskturul, misjoniprojekti koostamine, meediaprojekt. Ja kindlasti sõbrad.
Olen tänulik, et õpingud seminaris on pannud mind sügavamalt otsima, kuhu Jumal kutsub mind edasi liikuma. Mismoodi saan seminarist saadud teadmisi rakendada? Tunnen, et õpingud seminaris on ühe uue ja põneva tee algus. Kindlasti ei tasu enne õppima asumist endale illusioone luua. Täiskohaga töö kõrvalt koolis käimine on füüsiliselt proovile panev – õppesess, igaõhtused lugemised, esseede kirjutamised, eksamid, praktika. Aga need kolm aastat seminaris on mulle endale ka kuhjaga tagasi andnud. Esmapilgul võivad need tunduda väikesed võidud - hästi välja kukkunud essee või edukalt sooritatud eksam – ent need innustavad, julgustavad ja panevad rohkem pingutama. Ja sa naudid seda protsessi. See on meie igaühe kasvamine.